Rocki korvpalliklubi avaldas plaani, kuidas sporti raha juurde tuua

Tartu Rocki korvpalliklubi saatis avalikkusele kirja, kus käidi välja plaan spordile lisaraha leidmiseks. Delfi avaldab kirja täismahus.

"Eesti Olümpiakomiteele
Eesti Vabariigi valitsuse liikmetele
Riigikogu komisjonidele
Spordialaliitudele
Ajakirjandusele

Paradigma muutusest spordi- ja kultuurivaldkonna rahastamises

Peale Eesti taasiseseisvumist seati spordi- ja kultuurivaldkonda sisse stipendiumide regulatsioon suuresti selleks, et kompenseerida riigi toetuse puudumist. Teisisõnu tolereeriti aastaid tööjõumaksude mittemaksmist, käsitledes seda riigi poolse toetusena.

2013. aasta paiku jõuti valitsusringkondades arvamusele, et sellist toetusmehhanismi pole enam vaja. Valdkonna seadusandlikku regulatsiooni ei muudetud, kuid tõhustati kontrolli selle täitmise üle. Tulemuseks oli stipendiumide maksmisega kaasnenud maksusoodustuse ehk nn riigi toetuse kadumine kõnealustes valdkondades, mis tõi kaasa paljude spordiklubide tänaseni kestvad majandusraskused ja sportliku taseme languse. Paraku ei pakutud riigi tasandil välja ühtki kompensatsioonimehhanismi, mille abil olnuks spordiklubidel võimalik eelarves tekkinud tühimikku täita.

Tänaseks ellu viidud meetmed, nagu treeneri tööjõukulu toetuse maksmine, viimane spordiseaduse muudatuste kompleks jms vaid pikendavad (maksu)erandite loetelu ja soodustavad skeemitamist vajalike toetussummade saamiseks. Mõistlik alternatiiv oleks ühetaolise riigipoolse toetusmehhanismi loomine spordi- ja kultuurivaldkonnas tegutsejatele, mis tagab võrdse ligipääsu ja ausa konkurentsi toetussummadele, kaotab suuresti maksuerisused ja toob valdkonda nii vajalikku lisaraha.

Eeldada, et riik või kohalik omavalitsus peaks (otse) toetama sporti ja kultuuri üha suurenevas mahus ja tegijate ambitsioonidega sammu pidades, on põhjendamatu. Raha võiks tulla ettevõtjatelt ja seda mitte piiratud finantsilise lisakoormusena toetuste või nn reklaamitasudena, vaid maksufondi arvelt.

Teisisõnu võiks seadusandja võimaldada ettevõtjal mõnest kohustuslikust riigimaksust piiratud ulatuses valida, kas maksta see sarnaselt ülejäänud osaga riigile või hoopis vastavas nimekirjas olevale spordi- või kultuuriühingule. Näiteks võiks ettevõtja tasumisele kuuluvast käibemaksust (käibemaksu laekub ca 200 mln eurot kuus) 1% ulatuses valida, kas ja millisele MTÜ-le või SA-le (senine stipendiumide maht aastas ca 5,5 mln) see maksta.

Sellise mudeli rakendamine võimaldaks tuua valdkonda märkimisväärselt lisavahendeid, kompenseerimaks nii varasemat kaotatud riigipoolset toetust kui võimaldades ka täiendavat rahastust, sõltuvalt taotlejate aktiivsusest ja tublidusest. Ettevõtja võtaks teatud ulatuses enda kanda riigipoolse toetuse jagaja funktsiooni, otsustades, kas ja kellele lubatud toetussumma anda. Ühtlasi kaoks stipendiumi kui eriregulatsiooni vajadus nimetatud valdkondades, kuna mudeli rakendamisel hakkaksid spordiklubid maksma sportlaste, treenerite, kohtunike jm personali sotsiaalseid garantiisid tagavaid tööjõumakse sarnaselt äriühingutele.

Läbi selle ja tarbimismaksude jõuaks riigi poolt „kaotatud“ maksuosa viisil või teisel ikkagi riigikassasse.

Nii tekib spordiklubidel huvi tutvustada oma tegevust ettevõtjatele, et motiveerida neid valima vahendite suunamine oma klubile. Sellel omakorda on positiivne tulem, kuna kontakt spordiklubi ja ettevõtja vahel on seeläbi loodud ning loodetavasti viib see viljakale koostööle ka tulevikus. Seega annaks pakutud lahendus positiivse tõuke ka sponsorsuhete loomisele.

Kirjeldatud muudatuste realiseerimiseks oleks vajalik erinevate valdkondade spetsialistide koostöös analüüsida muudatuse laiemat mõju, sh riigieelarvele, leida sobilik maksuliik ja proportsionaalne toetuse piirmäär, töötada välja vajalik seadusmuudatuste kompleks, leida viis toetussumma maksmise deklareerimiseks ja selle kontrollimiseks.

Vähemalt on juba olemas vajalik nimekiri võimalikest taotlejatest (tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste koondnimekiri) koos sinna pääsemise, seal püsimise, nõutava aruandluse jms regulatsiooniga.

Spordivaldkonnas sobiks teema eeskõnelejaks ja vedajaks eelkõige rahvuslik olümpiakomitee kui kaalukaim katuseorganisatsioon, kelle eesmärgiks on muuhulgas ka valdkonna kaitsmine ja arendamine.

Me kõik tahame, et Eestis oleks tippsporti. Tippsport annab meile eeskuju ja emotsiooni - mõlemad on meile tegelikult eluliselt vajalikud. Samas on selge, et tippsport vajab eksisteerimiseks raha. Me peaksime kindlasti pead kokku panema, et mõelda, kuidas tippsporti Eestis elus hoida. See on aga viimastel aastatel – ja viimaste seadusandlike sammudega ka – muutunud üha keerulisemaks. Pakume välja võimaliku lahenduse.

NB! Spordirahastuse debati algatamist ja võimaliku lahenduse otsimist on juba toetanud… Rock korvpalliklubi, Bigbank Tartu võrkpallimeeskond, Avis Utilitas Rapla meeskond, Pärnu võrkpalliklubi, BC Kalev Cramo, Pärnu Sadama korvpallimeeskond,
Jalgarattaklubi Peloton… neid klubisid on veel ja tuleb järjest juurde, palju."