DELFI HISPAANIAS | Soomlased lükkasid Eesti kompromissi ühisliiga osas tagasi, ka saarlased on nendega samas paadis. Kas lätlased annavad alla ja loobuvad?
Algne idee oli leivad täielikult ühte kappi panna. Ehk saarlaste initsiatiivil tehti ettepanek moodustada ühisliiga, kuhu kutsuti 10 Soome kõrgliiga klubi ja praegu Balti liigas osalevad 5 Eesti ja 4 Läti meeskonda. Kõik mängiksid põhiturniiril kõigiga kodus ja võõrsil läbi, seejärel toimuks kuue parema osalusel finaalturniir ja peale seda selgitaksid kõik riigid isekeskis oma meisterklubid.
Senisest märksa tugevam ühisliiga tundus sportlikus mõttes kõigi jaoks väga ahvatlev, kuid Eesti klubides tekitasid kõhklusi-kahtlusi lisakulutused seoses pikemate sõitudega. Veel keerulisem on Läti meeskondadel, nende hooaja eelarve jääb üldjuhul umbes 100 000 euro juurde, Limbaži ajavat aga läbi kõigest 50 000-ga.
Nii tuldi välja kompromissiga: hooaja esimeses pooleks mängiksid Soome klubid ikkagi omavahel ning Eesti-Läti satsid omavahel, seejärel moodustataks aga mõlema grupi neljast edukamast kõrgem divisjon ja ülejäänud jageleksid madalamas. Kusjuures play-off’i võiksid murda väljalangemismängude kaudu ka kaks madalama divisjoni paremat.
Täna andsid Soome klubid teada, et see idee neile ei meeldi. Nemad tahaksid kiiresti ja jõuliselt minna edasi esialgse variandiga ehk teha ühisliiga ja mängida kõikidega kaks korda läbi. Sellist uut liigat on soomlaste sõnul kergem turundada. Põhjanaabrite kalkulatsioonide kohaselt nõuaks Soome-Eesti-Läti liiga nende klubidelt vaid eelarve kasvatamist 15 000 euro võrra. Erinevalt Eesti klubidest on nende jaoks väga tähtsaks tuluallikaks piletitulu, mis moodustab meeskondade eelarvest üldiselt ühe kolmandiku.
Võrkpalliliit peab nüüd uuesti nõu Eesti klubidega: kas kõik oleksid valmis sel juhul kaasa tulema? Märksa kahtlasem on Läti tiimide osalemine. Mõni aeg tagasi tehtud esimese küsitluse põhjal oli kohe valmis jah-sõna andma Jekabpils, teised soovisid rohkem infot ja mõtlemisaega.
Saaremaa klubi tegevjuht Hannes Sepp on soomlastega sama meelt, et kõige parem oleks algne variant ehk ühisliiga koos saba ja sarvedega. Ka klubi president Toivo Alt toetab uue liiga mõtet ja ehkki mõistab, et väiksema eelarvega klubidel on keerulisem lisatulu leida (Pärnu esindajad arvutasid, et juurde tuleks hankida umbes 20 000 – 30 000 eurot), soovitab ta senisest kõvemini pingutada ja asi ikkagi ära teha.
„Ikka mõistan neid. Iseküsimus, kas see on 20 000 – 30 000. Hannes väidab, et vähem,” arutles Alt. „Teiseks tuleks ikkagi leida sponsoreid juurde. Praegu on räägitud Vikingist ja Nestest. Tuleb proovida leida ettevõtteid, kes oleksid nõus kompenseerima selle vahe, mis tekib. Soomlastel on selle poolest lihtsam, et piletitulu moodustab klubi tuludest päris suure osa. Meil müüakse pileteid suhteliselt madalate hindadega ja osades kohtades on pealtvaatajate huvi minimaalne. Ei taha küll Pärnu kohta midagi öelda, aga Pärnu võiks ikka rohkem pingutada. Olgem ausad, eelmise aasta Pärnu ja Tartu finaalseeria... Oleks Saaremaa finaalis olnud, oleks saal rahvast täis olnud. Kui finaalis ka saal täis ei ole, siis on ikka midagi mäda.”
