Eesti koondise peatreener valusalt lõppenud MM-valikturniirist: tuleviku osas on mõtlemisainet, ka treenerite jätkamise osas
Eesti koondmeeskonna peatreener Risto Lall jagas valusalt lõppenud valikturniiri järel oma mõtteid.
Avaldame peatreeneri avalduse täies mahus.
"Eesti meeskond ei pääsenud ajaloos esmakordselt MM-finaalturniirile. Ekslikult on meedias läbi käinud 2006. aasta, kus aga tegelikult saavutas koondis Rootsis peetud finaalturniiril B-divisjonis esikoha. Selle järel on võistlusformaati muudetud.
Meeskond ei täitnud oma eesmärki ja meil kõigil on ühine kurb tunne, et kaotati otsustav kohtumine lisaajal. Koostöö meeskonna sees ning alaliiduga toimis hästi ja korrektselt, aga kes tegutseb, sellel tulevad sisse ka mõned vead paratamatult. Spordis peab keegi võitma ja keegi kaotab. Sellel korral kaotasime meie.
Koondise treenerid ei ole seotud kohalike klubidega, seega on meil olnud võimalus valida mängijad vastavalt oma tunnetusele. Oleme pidanud konsultatsioone Eesti kohalike treeneritega, kes teavad paremini siseolusid. Välismaal mängivate osas on meil olnud kasutada Rootsi tippspetsialisti Jonas Thomssoni (endine Rootsi meistriliiga ja Eesti koondise mängija) nõuanded. Kaasatud on olnud Rootsi tippspetsialist statistika osas Henrik Lennermark.
Tulemuse poolest saavutasime võidu Suurbritanniaga 17:1 ja Islandiga 13:5, viimase hetke viigi Taaniga 5:5 ja lisaaja kaotuse Poolale 4:5. Taani võitis otse edasipääsu meie kohtumise järel Islandiga, kui neile oli teada, palju peab võitma ja meile on arusaamatu, et Suurbritannia neile vastupanu ei osutanud. Turniiri viimaseks mänguks olime silmitsi kolme mängija vigastuse ja Kaspar Kallioni mängukeeluga.
Taani ja Poolaga on viimastel aastatel olnud alati tulised lahingud, kaks nappi kaotust Taanile 2016 5-6 ja 2018 2-3 ning kaks üheväravalist võitu Poola üle 2018 tulemusega 5:4 ja 4:3 . Seega sportlik konkurents, kuid tuleb kohe märkida, et kõik riigid meie spordiala arenedes tulevad kiiremini järele, kui meie suudame eest minna oma senise ajaloolise algedu hoidmiseks. Omakorda läheb kiirel tempol kõigil eest näiteks Soome (66000 registreeritud mängijat, 400000 harrastajat), mille saalihoki näitajad on võimsamad kui Eesti spordis kõikidel aladel kokku.
Praegused treenerid on olnud koondise juures nüüdseks kaks tsüklit ja üritanud viia mängutaset edasi, see on aga paraku pikk protsess. Oleme saanud meeskonna mängima julget ja ründavat saalihokit, suure töö selles osas on ka ära teinud koondise eelmised treenerid Jari-Petri Anttila ja Argo Kungla. Meie suurimaks probleemiks on aga olukordade realiseerimine, mida näitavad ka numbrid (näiteks Taani mängus 49 viskeüritust, millest värava raamidesse läks vaid 18, Taanil samad numbrid 39 ja 19). See on asi millega tuleb vaeva näha, et tasavägiseid mänge võita.
Teine asi, mida peab parandama on füüsiline vorm. Siin on kohalikel treeneritel palju tööd ära teha, eks arusaadavalt määrab vormi koduse liiga tugevus. Kuid need mängijad, kes enamat saavutada soovivad, peavad ka rohkem vaeva nägema. Lisaks ka mänguõnn.
Oleme saanud eriolukordades mängimise paremale tasemele, arvuline ülekaal oli suhteliselt efektiivne võrreldes näiteks 2018 MM-iga. Ka arvulises vähemuses mängimine on paranenud.
Lisaks oleme suutnud mängida ka tõhusat kõrget pressingut ja eriti efektiivne on see olnud rünnaku jätkuolukordades.
Tuleviku osas on mõtlemisainet, ka meie jätkamise osas. Lähimal ajal üritame arutelud läbi viia paljudega. Sealhulgas U19 koondise peatreeneri Marko Saksinguga, kes nimetas meie seekordset esitust ERR Spordi vahendusel katastroofiks.
Siinkohal kutsun kõiki maailma tipptaseme nägemiseks vaatama Soome karikafinaale Tallinnas Taltech spordihoones, kui 8. veebruaril kell 13.30 mängivad kaks parimat klubinaiskonda ja 16.30 on vastamisi kaks parimat klubimeeskonda. Ürituse raames peame Eesti treenerite IV taseme koolituse ja kohtunike seminari."
