Kuidas sündis kümpimeeste nii jõhkralt ennastsalgav rekordijooks?

Johannes Erm viis seitsmevõistluses isikliku rekordi 6114 ja Karel Tilga 6019 punktini.

Kõige märgilisem oli etendus, mille kaks noort ja pikakasvulist atleeti andsid Ameerikas Fayetteville’is peetud seitsmevõistluse lõpualal, kõva kannatamist nõudvas ja mitmevõistleja sisu näitavas 1000 meetri jooksus. Enne seda tundus, et Erm (21) saab 6000 punkti piirist jagu, kuid Tilgale (21) terendas heal juhul 5900 silma. Kuid juhtus midagi pöörast: tiimitööd teinud paarisrakend pühkis teistel eest ära ja mehed püstitasid väga vinged isiklikud margid.

Kui hea jooksumehena tuntud Ermi aega 2.36,02 ja 3,5-sekundilist rekordiparandust võis veel kuidagi loota, siis Tilga ületas igasuguseid ootusi. Ta finišeeris Ermist vaid 32 sajandikku hiljem ja kärpis rekordit koguni kümne(!) sekundiga. Arvudeks tõlgituna tähendab see 110 lisapunkti. Eesti kõigi aegade esiviiekümne tulemuste seeriates pole ühtegi kõvemat aega. Siiani oli parim Karl Robert Saluri 2.36,92, olümpiavõitja Erki Nool läbis Eesti rekordit (6374) püstitades viis halliringi 2.38,62-ga ja Mikk Pahapill 2009. aastal Euroopa meistriks tulles 2.45,69-ga. Näiteks Hans-Christian Hausenbergi rekordi (5804) seerias on aeg 3.08,25 ehk ta kaotas lõpualaga Ermile ja Tilgale 330 punkti.