Kogu tõde keelustatud Vaporfly tossudest. Jooksnuks Loskutov nendega, püstitanuks ta ulmelise maailmarekordi

Pavel Loskutovi Eesti rekord olnuks Nike Vaporfly Next% tossudes joostes 2:03.44.

Veel enne kui Eliud Kipchoge lippas esimese inimesena maratoni alla kahe tunni – tõsi, maailmarekordina see kirja ei läinud, sest keenialasele loodi kasvuhoonetingimused – toimus plahvatus. Tuhanded ja tuhanded sportlased ning tervisesportlased tormasid kauplustesse soetama Nike uut jooksutossu ZoomX Vaporfly Next%.

300 eurot, mis jalanõude eest maksta tuleb, on väike hind võimaluse eest purustada isiklik rekord pika puuga. Uuringutest, kus vaadeldi kümnete tuhandete maratoonarite tulemusi, selgus, et Vaporfly Next% jalga tõmbamine parandab maratoni jooksuaega 3–6%.

Kusjuures 6% kiirema aja jooksevad just tavaharrastajad, kelle rekord on üle kolme tunni. Ehk siis tervisesportlane, kelle tippmark on täpselt neli tundi, lippab kenades roosades tossudes ühtäkki 42,195 km ajaga 3:45.20 ehk 14 minutit ja 40 sekundit kiiremini.

false

Tippjooksjate aeg paraneb vähem, kõigest 4%, ent asi seegi. Olnuks Pavel Loskutovil 2002. aasta Pariisi maratonil jalas Vaporfly Next% tossud, olnuks ta tulemus mitte 2:08.53, vaid suisa 2:03.44 mis tähendanuks ulmelist maailma rekordtulemust. Maailmarekord kuulus tol ajal Maroko jooksjale Khalid Khannouchile ajaga 2:05.38.

Rekordid tänu jalanõudele

Praegu on nii meeste kui ka naiste maailmarekordid mõistagi joostud Vaporflydega. Kui Kipchoge sai tunamullu Berliinis aja 2:01.39, kasutas ta eelmise põlvkonna mudelit. Brigid Kosgeil seevastu olid mullu Chicagos jalas Next%-d, kui ta püstitas naiste tippmargi 2:14.04.

Mõistagi ei lase teisedki jooksjad võimalusi käest ja Nike äri kulgeb kui siidi. Uuringute järgi kasutas 2019. aasta viimasel kolmel kuul üle maailma suisa 41% sportlasi, kes jooksid maratoni alla kolme tunni, Vaporfly mudelit, sellest uusimat ehk Next%-i 60%.

Võimaluse eest purustada isiklik rekord pika puuga on 300 eurot maksvad jalanõud väike hind.

Kust pärinevad uuringud, mille korraldas ajaleht New York Times? Ülipopulaarsest äpist Strava, mis salvestab maratoonarite võistlused ja ajad, ning kuhu neljandik kasutajatest lisab ka kasutatud jalanõude margi. Uuringuid tehes kasutati 577 000 maratoni ja 496 000 poolmaratoni andmeid alates 2014. aastast. Üle 110 000 jooksja on salvestanud info vähemalt kahe, 47 000 vähemalt kolme maratoni läbimise kohta.

Kui kõik andmed pandi statistilisse mudelisse, selgus, et kui vahetada endised jalanõud Vaporfly Next% vastu, parandab jooksja 95% tõenäosusega isiklikku rekordit. Keskmine rekordiparandus on 4%. Järgmised jooksutossud jäävad selgelt maha. Nike Streak tagab kõigest 2,3% ja Newton Distance 2% parema aja.

Nike superjalanõud on andnud maratonijooksule uue hingamise. Kui 2016. aastal läbisid 112 meest distantsi ajaga alla 2:10.00, siis eelmisel aastal oli nii nobedaid atleete juba 219.

Süsinikkiud ja vaht

Vaporfly Next% on sedavõrd kiire tänu uudsele tehnikale – jalanõude all on jäigad süsinikkiust ribad, mis aitavad parandada tõukemomenti, ja paksud põrutust vähendavad vahukihid. Süsinikkiuribade ja vahukihtide koosmõjul tekib vedruefekt, mis justkui põrgatab jooksjat edasi, kuid samal ajal kulutab sportlane vähem energiat.

Paraku on kõrgtehnoloogial ka miinuseid. Vaporfly Next% vedruomadused hakkavad lahtuma pärast 200 km läbimist ehk sisuliselt ei pea need vastu aastatki ka siis, kui tossud vaid võistlemiseks jalga tõmmata. Nike jalanõude kesine vastupidavus ei häiri, pigem rõõmustab, sest tegu on miljardiäriga.

Kahjuks plaanib rahvusvaheline kergejõustikuliit (IAAF) Vaporfly jooksutossud keelustada. Põhjus peitub just talla koostises ehk vedruefektis. IAAF avaldab selgitused ja kehtestab keelu ajaleht Daily Mail väitel jaanuari lõpus. Samuti plaanib IAAF keelata arendusjärgus olevad sprinterite jalanõud, kartuses, et nendega võidakse Tokyo olümpial ületada Usain Boltile kuuluv 100 meetri maailmarekord 9,58.

Viimasel ajal on Nike supertosse palju kritiseeritud. Need olevat ebasportlikud ja neile on antud nimed: vedrutossud, vibutossud, trampliinitossud. USA poolmaratoni rekordit enda käes hoidev Ryan Hall kuulutas kaks kuud tagasi: „Kui jalanõule panna alla mitu süsinikkiust plaati ja jätta nende vahele puhvrid, pole see enam jooksususs. See on ju vedru ja selge mehaaniline eelis kõigile, kes nende sussidega jooksevad.”

Lärmi tegid loomulikult ka kõik teised spordivarustuse firmad, sest Nike tuli Vaporfly mudeliga turule nagu välk selgest taevast, patenteeris kõik uuendused ja jättis Adidase, Puma ning ülejäänud kaugele seljataha.

Fiiberteivas, vedrutossud...

IAAF-i reeglite järgi ei tohi varustus anda sportlasele sooritusel abi ja see peab olema kõigile kättesaadav.

Teine punkt on täidetud. Igaüks võib Vaporfly jalanõusid poest osta ja ei Nike ega IAAF-i ei peaks häirima, et sportlasel on leping näiteks Adidasega. Küll aga esimene punkt. Kui ikka toss viskab nagu vedrust... Ent omal ajal võeti kasutusele fiiberteibad, millel on samuti vedruefekt ja mis mõistagi aitavad sportlastel kõrgemale hüpata. Näis, mis tulevik toob.