Dopinguajakirjanik Seppelt süüdistab rahvusvahelise tõsteliidu presidenti räiges korruptsioonis

Saksa dopinguajakirjanik Hajo Seppelt, kelle käsi oli mängus ka Eesti suusatamist puudutanud veredopinguskandaali paljastamises, on valmis saanud järjekordse dokumentaalfilmi, mille keskmes on rahvusvaheline tõsteliit (IWF) ja selle dopinguskandaale kinni mätsinud ungarlasest president Tamas Ajan.

Pühapäeval telekanalis ARD linastunud film süüdistab Ajani korruptsioonis ja aastakümnete pikkuses dopingujuhtumite kinnimätsimises. Ta väidab, et nimekaid tõstjaid testitakse vähem kui teisi ning dopinguküttidele on antud uriiniproovidega manipuleerimiseks sularahas pistist.

Varjatud kaamera ees võeti vahele Moldova tõstmisliidu arst Dorin Balmus, kes selgitas, kuidas uriiniproovidega sahkerdatakse kuni selleni välja, et proove pannakse andma tõstjatele sarnased suvalised inimesed.

Ühtlasi tunnistab tailannast olümpiapronks Rattikan Gulnoi varjatud kaamera ees, et kasutas 18-aastaselt steroide. See tunnistus võib viia tema Londoni olümpiamedali tühistamiseni.

Saksamaa tõstmisliidu Christian Baumbgartneri sõnul on lokkava dopingukultuuri peasüüdlane rahvusvaheline alaliit. "Ajan seisab süsteemi eest, millega on doping kaasas käinud aastakümneid," ütleb ta.

Ühtlasi väidab ARD usaldusväärsetele dokumentidele tuginedes, et ligi 5 miljonit USA dollarit, mille IWF on saanud rahvusvaheliselt olümpiakomiteelt (ROK), on edasi kantud Šveitsi pangakontodele, millest ainult 80-aastasel Ajanil on täielik ülevaade.

Ajan on IWF-is töötanud alates 1970. aastast ning seda presidendina juhtinud 2000. aastast.

IWF saatis pühapäeval uudisteagentuurile AFP pressiteate, milles nimetatakse ARD süüdistusi alusetuks ja tõendamatuks, kuid neid süüdistusi lubatakse põhjalikult uurida.

ARD käsutuses on konfidentsiaalsed dokumendid rohekm kui 16 000 dopingukontrolli kohta, mis võetud 11 aasta jooksul kuni 2018. aastani. Nendest selgub, et 2008.-2017. aastani toimunud MM-idel ja olümpiamängudel võideti 453 medalist peaaegu pooled (204) sportlaste poolt, keda polnud samal aastal võistlusväliselt testitud. Ekspertide sõnul on just võistlusvälisel perioodil tõstmises dopingust kõige rohkem abi.

IWF-i kaitse all oli ka Seimi konkurent

Üks IWF-i "vihmavarju" all rahulikult dopingut tarvitanud tõstja oli ka Mart Seimi grusiinist konkurent Laša Talahhadze, kes sai 2013. aastal kaheaastase võistluskeelu. Talahhadze jäi küll vahele, kuid mitte tänu IWF-ile, kes ei tellinud temalt ühtegi dopinguproovi.

Ajani liitlasel Venemaal on aastatel 2008-2017 ette näidata 62 medalisti, kellest 42 nende suurimate saavutuste aastatel võistlusväliselt ei testitud.

Kõik dopinguproovid lasi Ajan tol perioodil - välja arvatud 2015. aasta MM-il Houstonis - võtta Ungari antidopinguagentuuril HUNADO. Houstoni MM-i testimise eest vastutas USA agentuur USADA ning koheselt leiti 24 dopingupatust, mis on tõstmise MM-i ajaloo rekord.

ARD käis filmis välja ka dokumendid, mille koheselt pidanuks näiteks Aserbaidžaan 2013. aastal 18 dopingujuhtumi tõttu maksma IWF-ile 500 000 dollarit trahvi, kuid 2017. aastal koostatud majandusaruannete ülevaate kohaselt ei tasunud nad seda kunagi. Samuti puuduvad andmed, nagu oleks Aserbaidžaani trahv ametlikult tühistatud.