Veerpalu uurimise all – kas ta rikkus taas dopingureegleid?
Andrus Veerpaluga on lood jälle hapud. Ta kannab rahvusvahelise suusaliidu (FIS) määratud võistluskeeldu dopingureeglite rikkumise eest, kuid ometi viibib suusaraja ääres – viimati läinud laupäeval Eesti meistrivõistlustel –, suusakepid käes, ja jättes endast mulje kui sportlase abilisest. Võistlustel osalesid tema lapsed, Jõulu suusaklubisse kuuluvad Anlourdees ja Anders.
Paraku ütleb Eesti dopinguvastaste reeglite punkt 11.10.1: Ükski sportlane või muu isik, kellele on määratud võistluskeeld, ei tohi võistluskeelu kestel mingil viisil osaleda ROK-i või rahvusliku spordialaliidu võistkonnas, võistlusel või tegevuses (välja arvatud heakskiidetud dopinguvastased koolitus- või rehabilitatsiooniprogrammid).
Andrus Veerpalu peab tõsiselt mõtlema, kas tasub riskida ja piiri peal mängima hakata.
„Lugu on halb jah,” tunnistas Eesti antidopingu (EAD) juhatuse liige Henn Vallimäe. „Meile on saadetud Veerpalu tegevuse kohta vihjeid ja ka ametlik pöördumine. Suusarahvas ja klubid on väga häiritud, kui pehmelt väljenduda.”
Veerpalu on varemgi võistluskeelu all olles reegleid rikkunud ja selle eest ka karistada saanud. 2012. aasta veebruaris, kandes samuti ajutist võistluskeeldu, tõmbas ta selga Eesti koondise vormi ja hooldemehe vesti ning aitas Otepää MK-etapi eel suuski katsetada. Alles pärast FIS-i murdmaajuhi Jürg Capoli sekkumist lahkus Veerpalu rajalt. Nagu WADA koodeks ette näeb, algas Veerpalu kolmeaastane võistluskeeld – mille spordikohus (CAS) küll hiljem tühistas – nullist ehk sellest päevast, kui ta hooldemehena tegutses.
Reeglitele sülitatakse
Veerpalu käitumine ja ka suusatreener Mati Alaveri toonane hämmeldus, miks ei palu klubid jõude istuvat kahekordset olümpiavõitjat appi klassikatehnikat õpetama, ajas nii antidopingul kui ka spordiüldsusel harja punaseks – suusatajad näitavad igati, et nemad võivad dopingureeglitele laias kaares sülitada.
Tegelikult on probleem veelgi tõsisem ja sügavam. Nimelt keelab WADA koodeksi artikkel 2.10 sportlasel olla seotud võistluskeelu all oleva isikuga. Artikli kommentaar selgitab: sportlased ei tohi teha koostööd juhendajate, treenerite, arstide või sportlase muu abipersonaliga, kellele on määratud võistluskeeld dopinguvastase reegli rikkumise tõttu. Näiteid keelatud seotuse kohta: treenimis-, strateegia-, oskuste-, toitumis- või ravialase nõuande saamine.
Seega ei tohiks Veerpalu juhendada ega aidata oma suusatajatest lapsi, sest vastasel korral saavad karistada nemad. Kusjuures Eesti antidopingul on reeglite järgi kohustus teavitada WADA-t, kui ollakse keelatud seotusest teadlikud.
Kogutakse tõendeid
„Esialgu kogume tõendeid ja uurime välja, kas Veerpalu tegutses võistlustel abilisena või oli lihtsalt pealvaataja,” selgitas Vallimäe. „Meile on vihjeid juba antud. Kuna oleme nii-öelda prokurörid, siis anname materjalid edasi Eesti antidopingu eetikakomisjonile ja nemad teevad otsuse. Igal juhul tuleb juhtunule tähelepanu pöörata. Lapsevanemal peaks olema siiski võimalik võistlust vaadata, me ei saa Veerpalult ju inimõigusi ära võtta. Aga treeneri või taustajõuna ta kindlasti tegutseda ei tohi.”
Küll aga kinnitas Vallimäe, et Veerpalu laste keelatud seotust dopingukaristust kandva isikuga seekord teemaks veel ei tule. „Konsulteerisin Soome kolleegiga ja jõudsime järeldusele, et seda reeglit ei saa kasutada praegu, kui Veerpalu kannab esialgset võistluskeeldu, sest ta võidakse veel õigeks mõista,” rääkis Vallimäe. „Kui tuleb lõplik otsus, siis on asi vastupidine ja Veerpalu peab tõsiselt mõtlema, kas tasub riskida ja piiri peal mängima hakata.”
Tegu on Eestis esmakordse keelatud seotuse juhtumiga ning piir lubatu ja lubamatu vahel tuleb täpselt paika panna, tõdes Vallimäe. „Meie tõendid peavad olema vettpidavad. Vihjest, et Veerpalu nähti lastega metsa vahel vestlemas, kindlasti ei piisa. Teisalt peame uurima, kuidas reegleid tõlgendatakse. Võistluspaigas ei tohi Veerpalu kindlasti sportlaste suuski määrida. Aga kui ta teeb seda kodugaraažis?”