Tokyo olümpia korraldajate sõnul läks staadion maksma 156,9 miljardit jeeni ehk 1,3 miljardit eurot.

Staadioni ehituses on kasutatud palju puitu. Näiteks fassaadi katvad räästad on ehitatud puidust, mis on kokku kogutud kõigist Jaapani 47 piirkonnast. Puitu on kasutatud ka mitmes sisekujunduselemendis. Staadioni kõrgeimat korrust ümbritseb jalakäijate ala, mida ääristavad puud ja kust avaneb ilus vaade üle terve Tokyo. Üle kogu staadioni on istutatud kokku 47 000 puud.

Korraldajate sõnul disainiti staadion võimalikult vähe keskkonda koormavana. Sellel on nii päiksepaneelid, vihmavee kogujad taimede niisutamiseks kui ka kaasaegne energiajühtimissüsteem.

Igal staadioni korrusel on ligipääs ratastooliga inimestele ning tribüün on ehitatud nii, et ratastoolis spordisõbrad näeksid kõike staadionil toimuvat ka siis, kui inimesed nende ees püsti seisavad. Ratastoolis külastajaid abistavad staadionil robotid, mis kannavad nendeni toitu ning juhatavad neid oma kohtadele.

Kuuma ilmaga toime tulemiseks on staadion varustatud ventilaatorite ja õhuniisutajatega. Pealtvaatajate elu peaksid mugavamaks tegema ka kaks hiiglaslikku ekraani ja viimase peal wifi-ühendus.

Staadioni avaüritus toimub 21. detsembril ning seda on lubanud väisata ka sprindistaar Usain Bolt. Esimene spordivõistlus, milleks on Jaapani jalgpalli karikasarja finaal, leiab staadionil aset 1. jaanuaril.

Olümpia ajal toimuvad seal nii olümpia- kui ka paraolümpia ava- ja lõputseremoonia, kergejõustiku- ning jalgpallivõistlused.