"Treeneri ja sportlasena tunnen, et pean väljendama oma seisukohta, et sportlaste võimalust esindada oma riiki spordivõistlustel ei tohi siduda konkreetsete spordiametnike kuritegudega," kirjutas Kõlvart sotsiaalmeedias. "Kõige enam kannatavad selle otsuse tõttu need noored, kes lapsepõlvest saadik on tippsporti jõudmiseks endast kõik andnud. Neid karistada on ebaõiglane. Minu arvates on see vastuolus olümpialiikumise vaimuga."

"Neli aastat on tippspordis pikk aeg, see tähendab tervet põlvkonda sportlasi ja ei ole välistatud, et see on nüüd kaotanud põlvkond," jätkas Tallinna linnapea. "Liiati võtab selline otsus noortelt motivatsiooni tippspordi poole pürgimiseks. Noorsportlastele on väga oluliseks sihid, positiivsed eeskujud ja seda eeskätt oma klubis."

"Loomulikult peab WADA uurima võimalikke dopingukasutamise juhtumeid ja panustama sellesse, et süüdlased saaksid karistatud. Aga kas rahvusvahelise spordiliikumise huvides on Vene olümpiareservi ettevalmistuse lagunemine – suures riigis, kus on palju andekaid ja sihikindlaid noori? Olen kindel, et mitte."

Antud ajaperioodi jäävad 2020. aasta Tokyo ning 2022. aasta Pekingi olümpiamängud, samuti 2022. aasta jalgpalli MM Kataris.

WADA otsustas Venemaale määrata uued sanktsioonid, sest nad pole vastupidistelt ettekirjutustele tõhustanud dopinguvastast võitlust ning on manipuleerinud WADA-le esitatud andmetega.

Kusjuures aasta tagasi oli Venemaal kõik võimalused jätta dopinguprobleemid selja taha ja taasliituda rahvusvahelise spordisüsteemiga. Lisaks oli WADA nõus taastama Venemaa enda dopinguagentuuri rahvusvahelisi õigusi.

Et oma õigusi taastada, pidi Venemaa andma ligipääsu Moskva antidopingu labori andmebaasidele, kus olid andmed ajavahemiku 2012-2015 jooksul tehtud testide kohta. Pärast tähtaegade ületamist sai WADA lõpuks võimaluse proovidega tutvuda, kuid selgus, et andmetega on manipuleeritud.