Maailma Antidopingu Agentuur (WADA) toetas esmaspäeval Lausanne'is toimunud täitevkomitee koosolekul ettepanekut keelustada Venemaa sportlaste osalemine rahvusvahelistel tiitlivõistlustel neljaks aastaks. Sellesse perioodi jäävad ka 2020. aasta Tokyo ning 2022. aasta Pekingi olümpiamängud, samuti 2022. aasta jalgpalli MM Kataris. Küll aga võivad puhtad Venemaa sportlased võistelda neutraalse lipu all, nagu nad tegid seda ka 2018. aasta Pyeongchangi taliolümpial.

"Mind jäeti juba 2015. aastal ilma õigustest võistelda Venemaa lipu all," alustas Lasitskene. "Tundub, et seda õigust ei saa ma tagasi vähemalt enne 2024. aastat. Ma pole kohtunik, seega ma ei saa ühtegi otsust teha ega vastutavaid karistada. Ma olen kõigest sportlane, aga mul on palju küsimusi."

"Mis tegelikult 2015. aastal Venemaa Kergejõustikuliidus (ARAF) juhtus? Kas me algatasime sisejuurdluse? Kes sai lõpuks karistada, peale dopinguga vahele jäänud sportlaste ja viie-kuue ametniku ja treeneri? Kas me lihtsal nõustusime süüdistustega ning loobusime edasisest uurimisest?"

"Kui tõesti peamised süütegijad on juba karistuse saanud, siis miks pole midagi muutunud?" jätkas kogenud sportlane. "Kuidas meie sportlased jätkuvalt süstemaatiliselt keelatud aineid kasutavad? Kuidas dopingutreenerid oma tööd saavad jätkata ja miks meie spordiametnikud jätkuvalt dokumente võltsivad? Kas olukord võib tõesti olla selline, et meie spordiministeerium ja kohalik olümpiakomitee oli rahul kergejõustikuliidu otsustega viimase nelja aasta jooksul?"

"ARAF-i põhikiri ütleb, et organisatsiooni eesmärk on arendada ja populariseerida kergejõustikut Venemaal. Tegelikult tulevad aga alaliidud vaevu ots otsaga kokku ja sportlased võistlevad kohalikel turniiridel, kus on vähe lootust rahalisteks tasudeks. Kas olete kursis, et meie tulemused on halvenenud ja kergejõustik linnadest on televisioonist kadumas või et Venemaal pole enam eriti kergejõustikustaadioneid? Kas see peaks olema siis märk kergejõustikuliidu poolt tehtud tööst?"

"Keegi ei astunud minu kaitseks välja, kui ARAF-i pealik Dmitri Šljaktin vihjas pärast minupoolset kriitikat, et võin kaotada oma õiguse isegi neutraalse sportlasena võistelda," tõdes Lassitskene. "Kas see on teie arust normaalne? Minu jaoks küll mitte? Siiski tundub, et ühegi teise ametniku jaoks pole veider, et Šljaktin, kes IAAF-i poolt liidust välja saadeti, jätkab tegutsemist ning aitab oma sõpru juhtivatele kohtadele?"

"Tahaksin veel teada, mida on Venemaa spordiministeerium ja olümpiakomitee teinud minu jaoks viimase 4 aasta jooksul? Nii palju erinevaid komisjone on loodud, aga ma pole ühegi töö tulemust veel näinud. Mul pole hetkel isegi neutraalset staatust praegu ega võimalust seda taastada.

Lasitskene tõdes, et ei välista kohtusse minekut. "Kas peaksin isiklikult Šljaktini ja ARAF-i kohtumise andma, kelle "professionaalsus" on viinud praeguse olukorrani? Hüva, eks ma uurin asja. Olen juba ühest olümpiast ja pooleteise aasta jagu rahvusvahelistest võistlustest eemale jäänud. Tundub, et see ei lõppe veel nii pea. Kes on selles kõiges süüdi ja kes annab mulle tagasi selle, mille kaotanud olen?"

"Olen täiesti teadlik, et tõenäoliselt ma ei saa oma küsimustele vastust. Mõned väidavad, et mul ei ole täielikku pilti juhtunust, teised jälle tunnevad kaasa. Mul ei ole aga kumbagi vaja. Ma lihtsalt tahtsin enda, oma fännide ja teiste noorte sportlastega aus olla. Tahan seda, mille jaoks mul õigus on - tahan võistelda. Selle nimel ma võitlen!"

Maria Lasitskene pöördumist täismahus saab lugeda SIIT.

Lasitskene on tulnud kõrgushüppes viiekordseks maailmameistriks (kaks kulda on tulnud sise MM-ilt) ja neljakordseks Euroopa meistriks, millest kaks kulda on tulnud sise EM-ilt.