Stipendiumi teenisid Tallinna Ülikoolis tudeerivad Brendon Paidra ja Vadim Gurjanov ning Kaupo Altsaar ja Raiko Ramul Tartu Ülikoolist.

„Tegemist on esimese omataolise toetusega, mis on suunatud kõrgharidust omandavatele treeneritele. Eesmärk on vastavalt Korvpall 2030 strateegiale väärtustada kõrgharidust treenerikutse juures,“ sõnas Eesti Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi.

Korvpalliliidu juhatuse liige ja Korvpall 2030 arengukava treenerite tasustamise töörühma juht Priit Sarapuu: „Arengukava strateegia tegemise raames on saanud selgeks, et peame rohkem väärtustama treenerite tööd ja veelgi enam hariduse omandamist. Seetõttu otsustasin aluse panna vastava stipendiumi ellukutsumisele.“

Strateegia vahekokkuvõtete tegemisel viibinud EKL-i juhatuse ja sama töörühma liige Aivo Adamson leiab, et haridus on treeneritöö juures prioriteet. „Pikaajalise korvpalliliidu koostööpartnerina on Alexelale oluline, et arengukava elluviimine jätkuks ning treenerite väärtustamisel on selles strateegias kandev roll. Korvpall vajab kõrgelt haritud professionaalseid treenereid“.

Stipendiaatide näol on tegemist läbi ja lõhki korvpallile pühendunud inimestega.

Tallinna Ülikoolis kolmandal kursusel õppiv Brendon Paidra on Korvpalliklubi Valgamaa treener ja üks asutajatest. Korvpallitreenerina on mees tegutsenud viimased viis aastat ning omab IV taseme litsentsi. „Treeneritöö ning korvpall on andnud mulle palju - sobiva ning meeldiva töökoha, palju uusi tutvusi ja sõpru, uusi kogemusi ning motivatsiooni, et alati saab veel paremini. Juhendajana ongi minu eesmärk teha igal hooajal samm edasi ning näha arengut nii endas, mängijates kui ka klubis,“ sõnas 23-aastane lõunaeestlane. Viimase aja suurimaks saavutuseks peab Paidra korvpalliklubi loomist. „Korvpalliklubi Valgamaa lõime koos teise noortetreeneriga aastal 2017, et pakkuda Valgamaal ning Kagu-Eesti erinevates väiksemates kohtades noortele võimalust aja veetmiseks korvpallitreeningute näol. 2018/2019 hooajal olid meie klubi treeningud Valgas, Värskas, Tsirguliinas, Tõrvas, Alal ja Riidajas ning lapsi käis treeningutel regulaarselt peaaegu 150.“

Samuti Tallinna Ülikooli kolmandal kursusel tudeeriv 21-aastane Vadim Gurjanov otsustas korvpallitreeneriks saada isa eeskujul. „Olen korvpalliga tegelenud alates lapsepõlvest ja mu isa on samuti treener. Töötan Tallinna Kalevi akadeemias juba 2 aastat ning soovin oma tuleviku kindlasti treeneriametiga siduda. Hetkel oman treenerikutse kolmandat taset, kuid soovin edaspidi kogemust hankida ka rahvusvahelistel koolitustel. Tahan olla treener, sest mul on väga suur huvi lastele korvpallimängu õpetada.“

Kaupo Altsaare teekond korvpalli juurde sai alguse väikesest Tõrvandi alevikust Tartu külje all. Hiljem Tartu Ülikooli korvpallikooli ridades treeninud Altsaar otsustas pärast kaitseväeteenistust asuda omandama kõrgharidust, kus valis peaerialaks korvpalli. „Soovin saada treeneriks, sest näen kuidas treener omab huvitavat väljakutset luua midagi, mille emotsioon kandub edasi nii asjaosalistele kui ka pealtvaatajatele. Hea treener suudab lisaks headele korvpalluritele üles kasvatada ka intelligentseid inimesi.“

Tartu Ülikooli korvpallikoolis esimese ja teise klassi mudilasi treeniv Raiko Ramul alustas armastatud pallimängu treeningutega 8-aastaselt Rakveres, Virumaa Pallimängude Koolis. Hetkel samuti Tartus kehalist kasvatust ja sporti tudeeriv Ramul on treenerina motiveeritud ja suurte eesmärkidega. „Soovin end korvpallitreenerina pidevalt arendada, et läbi enda kogemuste ja teadmiste anda panus korvpalli edendamises. Minu eesmärk on kaasata rohkem noori korvpallitreeningutele ja sporti tegema ning korvpallist rõõmu tundma. Tulevikus näen end töötamas professionaalse korvpallitreenerina, kes suudab nii noormängijaid kui ka tipptasemel korvpallureid edukalt juhendada ja motiveerida.“

G4S/Alexela korvpallitreeneri stipendiumi suuruseks on 1000 eurot ühe õppeaasta kohta.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena