Mängu võtmemomendiks oli Emre Cani punane kaart 15. minutil, mis sakslased rütmist välja lõi ja Eestile kõvasti indu andis. Teisel poolajal said sakslased kiirelt kaks väravat kätte, mis mängu aga ikkagi nende kasuks otsustas.

"Kiired väravad andsid sakslastele kindlust ja rahu. Poolajal rääkisime, et sama rütmiga jätkaksime, mille kätte saime, aga mingid käigud tegime liiga kiiresti. Sakslaste klass... täna oli nende kangelaseks Gündogan," rääkis Voolaid.

"Kui võtta teise poolaja teine pool, siis meie võitlusvaim säilis, tahtsime uuesti peale tulla, aga sakslased murdsid meid."

Kümnekesi jäänud sakslased andsid Eestile isegi ootamatult palju ruumi, ent sinisärgid ei suutnud tekkinud šansse ära kasutada. "Ma tõesti tahtsin väravat - võistkonnale, publikule, fännidele. Uskusin, et võime sealt mingi bravuuri saada. Hea meel, et nad [ründajad] üritavad, aga ma ei jää rahule, nõuan mängijatelt enamat."

Rahule sai Voolaid jääda võistkonna üldise võitlusvaimuga. "Olgem ausad, kui nad oleksid olnud üheteistkümnekesi, oleks meil olnud väga-väga raske. Võitlusvaim oli parem kui Mainzis, aga see klass hoiab meid niimoodi haardes... Isegi kümnemehelist Saksamaad on väga keeruline üle mängida, kui nad kaitses organiseeritud on."

Võrreldes Valgevene-kohtumisega tegi Voolaid algrivistuses koguni seitse muudatust. "Ütlesin võistkonnale juba enne mängu, et peame antud hetkel kasvatama Eesti koondist suuremaks kui 11 mängijat, tekitama konkurentsi. Et nad pühenduksid, võitleksid koha eest ja teatud hetkedel peamegi olema võimelised kaht mängu mängima suhteliselt erinevate koosseisudega."

Keskväljal tegi korraliku partii duo Ilja Antonov - Mihkel Ainsalu. "Antonov ja Ainsalu olid mõlemad tublid masinad. Ilja kraapis kehast välja vanad head koondise meetrid-meetrid-meetrid. Ta tegi väga hea avalduse. Ka Mihkel nägi, et väike mesilane tema kõrval töötas ja pidi suure hobusena ka enda jalad tööle panema."

Teise poolaja keskel tegi Voolaid üllatava käigu, vahetades Rauno Sappineni tipuründes Sergei Zenjovi vastu välja, kes on viimastel aastatel mänginud äärel. "Zenjovi sündimata poega oleme nädal aega oodanud. Lootsime, et nad teevad Kostjaga koos tšiki-briki ja lööme sakslased maatasa, aga kuradi Gündogan jõudis ette!" muigas peatreener.

Pool tundi enne avavilet rääkis Voolaid küljejoone juures pikalt ja laialt vastaste lootsi Joachim Löwiga. "Joachimiga rääkisime tegelikult ka eile paar sõna Eesti jalgpallist ja Saksamaa jalgpallist. Ta ei olnud arrogantne, aga kavala rebase käepigistus oli tal küll. Ta kiitis meid, ütles, et oleme kõvasti paremini mängima hakanud ja meelitas meid palli valdama, aga ma ei läinud sellega kaasa. Ta ütles, et kui soovin, siis võin tulevikus temaga ühendust võtta, kui mul on jalgpallialast nõu vaja."

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena