MEENUTUS | Kuidas on varasemalt Eesti odaviskajatel maailmameistrivõistlustel läinud?

Laupäeval tehakse Doha kergejõustiku MM-il algust eestlaste ühe meelisala odaviskega. Sel korral on ainsa Eesti odaviskajana stardis Magnus Kirt, kes alustab jõuproovi hooaja edetabelijuhina.

Odavise on läbi maailmameistrivõistluste ajaloo olnud eestlastele üsnagi edukas ala. Seni on saadud kirja kaks medalit. Mõlemad autasud on koju toonud Andrus Värnik. Antslast pärid odasangar krooniti 2005. aastal Helsingis maailmameistriks ning kaks aastat varem Parsiisis sai ta kaela hõbemedali.

Medalile on lähedale jõudnud ka Värniku omaaegne treener Heino Puuste. 1983. aastal NSVL-i koondises Helsingi MM-il käinud Puuste sai kirja 4. koha.

Eesti odaviskajatest on kaheksa parema sekka jõudnud veel Risto Mätas. Mätas tegi karjääri parima MM-i 2013. aastal Moskvas. Toona läkski lõpuks kirja 8. koht.

Lõppvõistluse taseme on välja kandnud veel ka Kirt. Kaks aastat tagasi Londonis lõpetas Kirt võistluse 11. kohaga. Samas kvalifikatsioonis näidatud sooritus andis lootust enamaks.

Eesti meesodaviskajate tulemused maailmameistrivõistlustel:

1. koht Andrus Värnik (Helsingi 2005) – 87.17 (tulemus lõppvõistlusel) (80.97 tulemus kvalifikatsioonis)
2. koht Andrus Värnik (Pariis 2003) – 85.17 (81.11)
4. koht Heino Puuste (Helsingi 1983) – 84.56 (85.86)
8. koht Risto Mätas (Moskva 2013) – 80.03 (80.18)
11. koht Magnus Kirt (London 2017) – 80.48 (83.86)
12. koht Risto Mätas (Peking 2015) – 76.79 (81.56)
13. koht Tanel Laanmäe (Peking 2015)- 80.56
16. koht Marek Kaleta (Rooma 1987) – 76.10
16. koht Mihkel Kukk (Berliin 2009) – 78.18
22. koht Magnus Kirt (Peking 2015) – 78.84
23. koht Mihkel Kukk (Daegu 2011) – 76.42
24. koht Marek Kaleta (Stuttgart 1993) - 74.80
24. koht Andrus Värnik (Osaka 2007) – 75.96
25. koht Tanel Laanmäe (London 2017) – 76.41
33. koht Marko Jänes (Osaka 2007) – 69.65
- Tanel Laanmäe (Berliin 2009) – 0