25.09.2019, 06:00
Sportimine keskeas: Nonna Sarana: lihas on üsna pirtsakas, tema tahab pidevat kinnitust, et ta meile vajalik on!
Nonna Sarana bikiini fitnessis
FOTO:
Nonna Sarana on võistlussportlase tasemel olnud palju aastaid tegev ujumise maailmas. Ta on 52-aastane kolme lapse ema. Töötanud palju aastaid vesiaeroobika treenerina, nüüd Audentese hinnatud ujumistreener. Kuna erinevad sportlikud väljakutsed ja enese proovilepanekud on talle siiani väga hingelähedased, on ta osalenud ise tegevsportlasena bikiinifitnessis ja osalenud triatloni erinevatel võistlustel.
„Kuldne keskiga kõlab säravalt. Ometigi on see aeg, mil inimesed oma "füüsilist mina" vaikselt allavoolu ujutama asuvad,“ räägib Nonna Sarana. "Ma pole enam selles eas, vaata passi, noorena olin ma sportlik ja sale, tugev ja julge. Aga nüüd - keskeas? Miks peaks nüüd midagi teisiti olema? Lapsed on enamasti juba piisavalt suured ja vaba aega iseenda jaoks oluliselt rohkem, aga ometi liigub kõik kuidagi allamäge. Vaikselt kõhule ja puusadele lisanduvad kilokesed, kergelt kühmu vajuv selg, riided, mis ei istu enam kuigi hästi ja peegelpilt, mis ei valmista piisavalt rõõmu.
Parim viis oma füüsilise hea enesetunde säilitamiseks leida endale sportlikku tegevust, mida tõeliselt naudid
Ka need õnnelikud, kes kogu oma eelneva elu on elanud vaid headele geenidele toetudes ja tänu sellele liigprisketest vormidest pääsenud, peavad tunnistama, et hullem kui mõni lisakilo, on see, et lihased kipuvad meid mingil ajahetkel lihtsalt maha jätma. Ei, ma ei pea siin silmas suurt kulturismilihast, vaid seda vajalikku, mis meie skeletti õiges asendis koos hoiab. Ja lihas, uskuge mind, on üsna pirtsakas, tema tahab pidevat kinnitust, et ta meile vajalik on. Pole midagi hullemat kui ebaõigesti koostatud dieet suure kaalu langetamiseks, kus tugevas ülekaalus keskealisest võib hoobilt saada kuivetunud vanur. Suur osa lihasest lihtsalt lahkub koos rasvaga. Seega peavad dieet ja sport käima alati käsikäes,“ lisab Nonna.
Triatlonisse armusin ma juba ammu, tudengipõlves, aga siis oli see selline vaikne ühepoolne armastus.
Nonna sõnul on parim viis oma füüsilise hea enesetunde säilitamiseks leida endale sportlikku tegevust, mida tõeliselt naudid. „Miks mitte esitada endale väikseid põnevaid väljakutseid. Inimesed on erinevad, mõnele sobib mõni kindel spordiala, teine proovib mitmeid erinevaid võimalusi. Olnud ise teismeeas suure pühendumusega ujumissportlane, mis teatavasti vajab tohutut rutiinitaluvust, meeldib mulle nüüd seda enam tegeleda erinevate spordialadega. Pole kunagi armastanud horoskoope - no mis sel "kaksikul" oma kahepalgelisuse üle ikka rõõmustada on - aga et "kaksik" võib tähendada ka mitmekülgsust, seda on küll hea teada,“ kinnitab Nonna.
Elu ongi üks pidev eneseületamiste jada
Nonna lisab, et tema sportlikud väljakutsed on olnud täiesti eri valdkondadest ja ennekõike on ta nautinud protsessi kui sellist. „Kogu see ettevalmistus, meelestatus, sõpruskond selle ala ümber jne. Olen alati öelnud, et olen piisavalt laisk, et teha lihtsalt tervisevõimlemist, aga väike isiklik eesmärk annab harjutamisse hoopis teise sära. Aastate jooksul on lisandunud palju toredaid sportlikke ettevõtmisi: võistlemine bikiinifitnessis, pikamaajooksud erinevatel jooksuvõistlustel, suvine triatlonihooaeg ja võistlemine Otepääl toimunud Ironmanil, Ironman Tallinna läbimine teatevõistkonnas, ekspeditsioon Elbrusele, kahel korral on nauditud suurt veepidu ja läbitud 100- kilomeetrine Võhandu aerutamismaraton ja muidugi taliujumise maailmameistrivõistlused, kus sain liblikujumises neljanda koha. Lisaks hulgaliselt muid väiksemaid ettevõtmisi,“ räägib Nonna Sarana.
Keskeas pole võit enam spordis kõige tähtsam asi, vaid oluline on hoopis kõik see meeldiv, mis sportimisega kaasneb
„Iga ettevõtmise juurde on mind viinud mingi oma lugu,“ pajatab Nonna. „Bikiinifitness sai teoks pärast pikka operatsiooniarmi kõhul. „Bikiine te enam ei kanna,“ teatas üks heasoovija. See lause andis teadmise, et edaspidi ei kanna ma bikiine mitte üksnes rannas, vaid ka laval! Triatlonisse armusin ma juba ammu, tudengipõlves, aga siis oli see selline vaikne ühepoolne armastus. Tõeline säde lõi lõkkele Otepääl Ironmani raja kõrval võistlust vaadates, siis saabus selge teadmine, et järgmisel aastal olen ma rajal! 2017. aasta hooaeg oli võistlusterohke ja lisaks Eesti meistrivõistluse medalile oma vanuseklassis oli tore osaleda ka terve hooaja autasustamistseremoonial. No ja muidugi Elbrus - minu suur igatsus läbi elu! Mu isa oli omal ajal järgusportlane alpinismis, nii et eks see kihk mägede järele on ikka sealt pärit.
Elbruse retk oli minu abikaasa kingitus mulle viiekümneaastaseks juubeliks. Parim kink, mida oodata! Veel enam, ta tuli ka ise kaasa, kuigi muudele sportimistele eelistab ta siiski rohkem tsiklisõitu. Olen ka ise nii-öelda pühapäevasõitja. Sellega oli ka üks selline tore teema, et aastaid tagasi kutsus mu mees mind oma tsikli tagaistmele sõitma.
Ei meeldinud see mulle - kartsin. Loomulikult panin selle teise võtmesse ja ütlesin, et oleks ma ise roolis, siis sõidaks iga kell. Suur oli mu üllatus, kui jõuludeks oligi mul Sportster ukse taga ja mul ei jäänud muud üle kui mootorrattajuhi lubasid tegema asuda, kui ma oma sõnu süüa ei tahtnud. Esimesed tunnid olid ikka väga vaevalised ja kõik õpitav tundus nagu raketiteadus. Parimad hetked olid, kui tund lõppes ja kõige hullemad, kui uus tund algas. Aga nagu ma ise alati lapsi ergutan, siis põnev elu ongi üks pidev eneseületamiste jada, seega polnud mul isegi varianti taandumiseks. Nüüdseks sõidan juba ammu nagu "vana mees" ja ka Sportster sai sportlikuma Buelli vastu välja vahetatud - ikkagi sporditüdruk,“ lisab Nonna naerdes.
Mul on üks maailma toredaim töö, sest nii palju siirast rõõmu sinu kohaloleku üle, kui laste käest saab, vaevalt ükski täiskasvanud seltskond üksteisele igapäevaselt pakkuda suudab
Kui kestvusalad nõuavad pikemat ettevalmistust, siis taliujumine on ala, kus tähtsam kui miski muu on enesesugestioon – ma saan sellega hakkama, ma teen selle ära! Elu pikimaks sportlikuks soorituseks on senini selle aasta Võhandu maratoni läbimine, kus paadis olid sõna otseses mõttes nii lapsed kui loomad. „Lõpetasime alles vastu varavalget, aga katkestamine oli meie kõigi jaoks välistatud. Just tänu toredale sõpruskonnale on sellised ettevõtmised tõeliselt nauditavad, sest keskeas pole võit enam spordis kõige tähtsam asi, vaid oluline on hoopis kõik see meeldiv, mis sportimisega kaasneb,“ kinnitab Nonna.
Ja lisab: „Arvan, et mul on üks maailma toredaim töö, sest nii palju siirast rõõmu sinu kohaloleku üle, kui laste käest saab, vaevalt ükski täiskasvanud seltskond üksteisele igapäevaselt pakkuda suudab.“
Sportimine keskeas:
Treeni regulaarselt 3-4 korda nädalas! Arvesse läheb ka 40 minutiline tempokam jalutuskäik.
Neist vähemalt 1 kord pühenda lihastrennile. Kui lihastreeninguga ei tegele, muutub tasapisi inimese kehakoostis, mis viib ainevahetuse aeglustumisele. Et lihaste osakaal püsiks kõrge, on vaja teha lihasharjutusi, neid võib teha nii jõusaalis kui oma keharaskusega.
Toitu tervislikult ja mitmekesiselt.
Tee soojendusharjutusi ja venita, hoia korras oma liigesed!
Kuula, mida Su keha Sulle räägib!
Tegele lihashooldusega!
Kingi endale massaažikuur!
Sea korda puhkuse ja une rütm!
Hoia end positiivsel lainel!
