Reedeses esimeses poolfinaalis lähevad kell 11 vastamisi just Gasol ja Bogut. Kuigi mõlemad on 34-aastased, on Gasol ajahambale paremini vastu pidanud ja ta täidab koondises kaalukamat rolli kui Bogut. Aga viimane on pingilt sekkudes siiski vajalik lüli.

Gasolil on 2006. aastast juba üks MM-kuld olemas. Toona räägiti oluliselt rohkem tema vanemast vennast Paust, kes valiti toona turniiri kõige väärtuslikumaks mängija.

Nüüd on Marci kord Hispaania kullani viia. Kui see õnnestub, saaks temast koos koondisekaaslase Rudy Fernandeziga esimene mängija, kes on suutnud maailmameistriks tulla 13 aastase vahe järel. Praegu kuulub rekord serblasele Vlade Divacile, kes võitis kulla aastal 1990 ja 2002.

Üle kahe kulla polegi keegi MM-ide ajaloos võitnud ja seega saab uhkusega märkida, et Priit Tomson (maailmameister aastatel 1967 ja 1974) jagab endiselt esikohta.

39-aastane Scola on võrreldes Gasoliga veelgi karmim mees. 2002. aastal tuli ta Argentinaga MM-il hõbedale ja kui nüüd ükskõik mis värvi medal tuleb, oleks saavutustel vahet 17 aastat. Ka see oleks tippmark.

Mõnes mõttes on Bogutil kolmikust kõige enam kaotada, sest olümpiamängudel ja MM-idel on Austraalial alati midagi puudu jäänud. Olümpiatelt on Austraalial koguni neli neljandat kohta, MM-idel poldud seni isegi poolfinaali jõutud.

Kui psühholoogiks kehastuda, siis just neil võiks peal olla kõige suuremad pinged. Teine kandidaat oleks Prantsusmaa, sest neil on vaja ajalooline võit USA üle ära unustada. Ehk tegi Serbia neile täna teene - prantslased pole ainukesed, kes ameeriklasi alistada suudavad. Siia otsa tuleb veel panna Austraalia, kes tõmbas USA-le koti pähe kontrollmängus.

Kihlveokontorid ennustavad igatahes üksmeelselt, et finaalis kohtuvad Prantsusmaa ja Hispaania. Aga nagu MM on näidanud, siis põhjalikumaid ennustusi pole mõtet teha, need osutuvad nagunii valeks.