KORVPALLI MMi BLOGI | Soosiku kontimurdvalt raske koorem
Soosikukoorma kandmine võib olla kuratlikult raske ning lõppeda fiaskoga. Serbia korvpallikoondis on selle ere näide.
Paberil võib mõni meeskond näida tõesti hirmkõvana. Pärast seda kui USA tähed hakkasid riburada MM-koondisest loobuma, kerkis esile Serbia meeskond koos oma NBA superstaari Nikola Jokici ning samas liigas väga heal tasemel mängivate Bogdan Bogdanovici ja Nemnaja Bjelicaga. Lisaks veel trobikond Euroliiga absoluutseid tippe. Nendest said korraga MMi kullasoosikud.
Turniiri algus mööduski serblaste jaoks mängeldes. Peatreener Šaša Djordjevic sai koosseisuga rahulikult varieerida ning säästa põhimehi liigsetest mänguminutitest. Õiged lahingud pidid ju tulema turniiri otsustavas faasis.
Häirekell lõi serblaste jaoks helisema vahegrupi viimases mängus Hispaaniaga. Jokic saadeti kohtunike poolt minema ning Hispaania kaitse vastu õiget rünnakut ei leitudki. Tööõnnetus - nii võis veel pühapäeva õhtul mõtelda. Hea äratuskell, mis paneb meeskonna oma taseme vääriliselt mängima.
Aga ei pannud. Teisipäev näitas, et Serbia ei õppinud Hispaanialt saadud kaotusest midagi. Veerandfinaalis Argentina vastu tegutseti säratult, mängijad tegid platsil rasket tööd, mitte ei nautinud mängu. Jäi mulje, nagu arvanuks serblased, et lõpuks võtavad nad Argentina vastu võidu ära nagunii.
Ei võtnud. Serbia rünnak oli teist mängu järjest lihtsalt halb. Korve saadi vaid kõrgetasemeliste mängijate individuaalsete oskuste abil. Mis aga veel hullem, kaitses jäädi Argentina vastu lihtlabaselt hätta. Serbia mängijad olid aeglased, tuimad, emotsioonitud. Nad polnud meeskond. Justkui serblaste vastandiks olnud Argentina mängijad tegutsesid aga võimsa emotsiooni ja tahtmisega ning viskasid lõpuks 97 punkti. Nad olid võitu väärt.
Serbia oli selle mängu kaotanud juba siis kui tegelikult oli veel aega olukorda päästa. Mängijate näoilmed ja kehakeel näitasid usu puudumist. Nad olid soosikukoorma all murdnud. Eelkõige väsis serblaste vaim ning koos sellega lagunes meeskond kui selline. Õiget ideed, kuidas meeskonda äratada ja ühtse rusikana mängima panna, polnud ka peatreener Djordjevicil.
Mis aga puutub Argentinasse... Lihtsalt imetlusväärne, kuidas dirigeerib meeskonda mängujuht Facundo Campazzo ja millise tahtmisega on kõigile eeskujuks 39-aastane Luis Scola. Nende kahe mehe järgi joondub kogu ülejäänud meeskond. Serbia vastu polnud Argentinal midagi kaotada. Nad said mängida vabalt, hea enesekindluse ja emotsiooniga. Argentina on poolfinaalis, üks ilus muinasjutt on taas vestmisel.
