Arstid sportiva mehe tervisekontrollist

Kui Sa oled aktiivse eluhoiakuga mees ja soovid oma edasistt elu tervena ja pikalt elada, siis annab järgneva artikkel arstide dr Jüri Laasiku ja dr Mihkel Mardna nõuannetena Sulle niimõndagi vajalikku sisendit.

Sul on hea töö, oled juba karjääri teinud ning ehk on Sul isegi oma ettevõte. Sul on armastav perekond ja kodu, kuhu tahad peale tööd tulla. Kuid viimasel ajal tunned, et pingeline elu kipub nii keha kui vaimu kurnama. Tahaks millegagi olemasolevat situatsiooni parandada, aga kuidas. Ehk oleks õige aeg leida päevas mõni hetk, et tegeleda veidi tervisespordiga. Juba tegeledki. Tore! Aga kas Sinu keha reageerib adekvaatselt sellele koormusele, mida Sa talle pakud? Või on sul mõnda ülekoormusohtu, lihaskahjustust või kogunisti infarktiriski?

Paljud edukad mehed leiavad, et kõva rabamine töörindel ongi just see õige elamise viis: pikad tööpäevad, mis sageli lõpevad hilisõhtul, istuv asend arvuti taga ja koosolekutel, ebaregulaarne ja mittetäisväärtuslik toitumine. Tuleb tuttav ette! Sageli lõpeb see varem või hiljem tõsise terviserikkega. Tead ju küll kolme soovitust, mis võivad Sinu elukvaliteeti oluliselt parandada: töö- ja puhkeaja õige vahekord, piisav uni ja korrapärane ning tasakaalustatud toitumine. Kusjuures puhkeaeg ei tähenda sugugi tundide veetmist teleri ees diivanil, vaid võiks sisaldada palju tegevusi, kaasa arvatud oma keha füüsiline koormamine. Selle viimase juures annabki Eestis ühe pikaajalisema kogemusega laboriarst nõu tervisenäitajate kohta.

Iga tervisespordi ala, olgu see kepikõnd, jooksmine, jalgrattasõit, ujumine või jõusaal, muudab vähemal või suuremal määral Sinu organismi toimimist nii mikro- kui makrotasemel. Seetõttu on oluline teada, milline on Sinu ainevahetuse seisund, et hinnata, millist pingutust võiks organism taluda, kas on kõik mineraalained ja vitamiinid selleks vajalikul tasemel olemas. Lisaks tuleks ka kontrollida, kuidas erinevad organsüsteemid on valmis kas alustatavaks füüsiliseks koormuseks või kuidas nad reageerivad juba Sinu poolt pakutavale koormusele. Kindlasti peaks Sa oma seisundit kontrollima siis kui alustad oluliste muudatustega oma füüsilise koormuse osas. Samuti peaks seda tegema enne kui oma võimeid proovile tahad panna pikemat pingutust nõudvatel spordiüritustel: jooksu- või suusamaratonil, rattarallil või mõnel muul sarnasel üritusel. Selleks, et Sa saaksid hoida „kätt pulsil" oma tervisliku seisundi osas, oleks optimaalne seda teha regulaarselt, korra aastas, kindlal treeningtsükli ajal.

Aga millised on täpsed näitajate nimed, selleks on labori- ja spordimeditsiini valdkonna tippspetsialistid Eestis - laboriarstid SYNLABist ja spordiarstid Spordimeditsiini SAst kokku pannud 12 laborianalüüsi, mida võiksid teha inimesed alates 14ndast eluaastast, kes treenivad 2-8 tundi nädalas. „Sellise treeningkoormuse puhul on veretest piisav iga-aastaseks kontrolliks, kui kui harrastaja ka regulaarselt oma perearsti külastab. Suurema koormuse korral tuleks mõelda lisaks ka spordiarsti konsultatsioonile ja koormustesti läbimisele," selgitab paljude sportlastega tegelev dr Mihkel Mardna, Spordimeditsiini SA juht.

Dr Jüri Laasik toob arstidest koosnenud konsiiliumi 12 analüüsi välja ja mida nad sportimise seisukohalt näitavad:

1. Hemogramm koos 5-osalise leukogrammi ehk valgeverepildiga

Ø Annab üldise ülevaate organismi seisundist

Ø Näitab immuunsüsteemi seisut

Ø Näitab vere hapnikutranspordivõimet

Ø Näitab organismi vedeliku tasakaalu olekut

Sinu jaoks olulisimateks näitajateks selle uuringu juures on punavere näitajad: erütrotsüütide e punavereliblede arv ja hemoglobiin - nad vastutavad hapniku jõudmise kopsudest kudedesse, sh lihastesse, mis tagavad kestvusspordis vastupidavuse. Kuid vähemolulised ei ole ka hematokrit (vedelikutasakaalu näitaja) ja leukotsüütide e valgevereliblede parameetrid, viimane viiruste avastamiseks näiteks.

2. Ferritiin

Ø Näitab organismi rauavarusid

Raud on organismile vajalik hemoglobiini sünteesiks ning on organismis oluline rakkude kasvu ja arengu reguleerija, vajalik südame-, lihaskoe- ja närvikoe talitluseks. Madala taseme puhul kimbutab väsimus ja ei kipu paranema sporditulemused.

3. Kõrge tundlikkusega C-reaktiivne valk (CRV)

Ø Tundlik põletiku ja südame-veresoonkonnahaiguste riski analüüs

Analüüsi kõrged väärtused viitavad põletikule, sh varjatud. Võib anda vastuseid, kas mõni lihasvalu võib viidata lihaspõletikule. Infarkti jt südame-veresoonkonna haiguste riski hindamiseks on kasulik tellida lisaanalüüse (üldkolesterool, LDL- ja HDL kolesterool, triglütseriidid).

4. Glükoos

Ø Organismi esmane ja peamine energiaallikas

Ø Oluline ainevahetuse regulaator

Tugev füüsiline koormus võib põhjustada füsioloogilist veresuhkru tõusu. Madalad väärtused viitavad asjaolule, et Sa ei saa toiduga füüsilisele koormusele piisavalt süsivesikuid ja on sisend menüüs süsivesikute tarbimise korrigeerimiseks.

5. Aspartaadi aminotransferaas (ASAT)

Ø Lihaskoe kahjustuse näitaja

Ø Mõõdukas tõus võib tähendada skeletilihaste haigust

Ø Mõõdukas tõus võib esineda ka traumade järel ning väga tugeva füüsilise koormuse korral

Raku-, nt lihaskahjustuse tagajärjel satub ASAT vereringesse ja tema sisaldus veres suureneb. ASAT-i mõõdukas tõus koos järgmise analüüsi kreatiini kinaasi tõus viitavad väga tugevale füüsilise koormusele, mistõttu näitavad kõrged tulemused lihastraumade ja ülekoormusvigastuse riski. Kõrgenenud väärtuse puhul on soovituslik lisada treeningplaani puhkepäevi või tõsta aeroobse treeningu osakoola anaeroobse kõrval, soovitab dr Mardna sportlastele

6. Kreatiniin

Ø Lihaste ainevahetuse lõpp-produkt, mille kogus sõltub lihasmassi suurusest

Ø Aitab hinnata neerude töö efektiivsust

Kreatiniini kõrged väärtused viitavad Sinu suurele lihasmassile, aga ka liigtugevale füüsilisele koormusele, neerukahjustusele või liigsele proteiini tarbimisele. Kreatiniini madalad väärtused on tingitud nälgimisest ning lihasatroofiast (lihaste kõhetumine ehk lihasmassi vähenemine).

7. Kreatiini kinaas

Ø Kasutatakse füüsilise koormuse ja treeningu järgse taastumise jälgimisel

Kõrgenenud väärtused võivad olla tingitud suurest lihaskoormusest (sh ületreenitus) või traumadest. On oluline, et analüüsi väärtuseid hinnatakse koos teiste analüüsidega (näiteks ASAT, uurea), arvestades inimese individuaalsust ja spordiala. Analüüsi tõeseks tulemuseks on soovituslik vähemalt 24 tundi enne mitte väga tugevat sporti teinud. Kui siiski on tulemused kõrged, on vajalik lisada puhke- ja uneaega ellu.

8. Uurea

Ø Võib viidata lihaskonda tugevalt kahjustanud treeningutele

Ø Koos kreatiini kinaasiga näitab treeningujärgse taastumise efektiivsust

Uurea kõrged väärtused annavad Sulle sisendi, et treeningust ei ole piisav taastumine, vajalik ülekoormusriski vältimiseks puhkust ja und lisada või madala pulsi, koormuse ja lihastööga treeningute osakaalu tõsta.

9. Kolesterool

Ø Kõrgenenud sisalduse korral veres oluline südame- ja veresoonkonna haiguste riskifaktor

Ø Aitab hinnata ateroskleroosi ja sellega seotud müokardiinfarkti tekke riski

Euroopa ravijuhise järgi on üldkolesterooli kõrgem kui 5 (ühik?) südame- ja veresoonkonna haiguste põhjustajaid ja riskifaktoriks veresoonte lubjastumise ehk ateroskleroosi ja sellega seotud müokardiinfarkti tekkes.

10. Kaltsium

Ø Üle normi olev näit võib viidata luude hõrenemisele

Ø Alla normi jääv näit võib viidata D-vitamiini puudusele

Ø Madal kaltsiumisisaldus veres võib olla lihaskrampide põhjuseks

Piisava kaltsiumi peaksid saama tasakaalustatud toidust, madalate väärtuse puhul on soovituslik tarbida lisapreparaate. Piisav tase aitab hoida luud tugevamad, mis on eriti oluline noortele meestele kasvueas ning 40+ meestel, kui luustik hakkab hõrenema. Lihastes on kaltsiumi funktsioon aidata Sul lihast kokku tõmmata pingutuseks.

11. Magneesium

Ø Osaleb süsivesikute ainevahetuses, valkude sünteesis ning lihaste ja närvide talitluses

Ø Magneesiumivaegus põhjustab lihasnõrkust ja krambivalmidust

Lihastöö seisukohalt on magneesium kaltsiumi vastand, ehk aitab sportlikuks pingutuseks kokku tõmmanud lihasel lõdvestuda, hoides ära krambid. Samuti on aitab piisav magneesiumi tase vältida südame n-ö puperdamist.

12. Vitamiin D

Ø Mõjutab valgu sünteesi lihases, mis omakorda annab lihasele suuruse, jõu, reaktsiooniaja, koordinatsiooni ja vastupidavuse

Viimasena, aga mitte vähem tähtsama tõid arstid välja Laasiku sõnul tervisesportlasel veres piisav D-vitamiini taseme vajalikuse sportliku sooritusvõime parandamiseks. Kukkumisi ja luumurde aitab vähendada eeskätt D-vitamiini kiire toime vöötlihastes, mille ülesanne on kontrollida kehaasendit ja säilitada tasakaalu. Lisaks mõjutab väsimust, jõudlust, luude arengut, immuunsüsteemi tugevust võideldes viirustega jne

Soovi kooral on Sul võimalus ülalkirjeldatud Tervisesportlase paketile (nii nimetasid selle arstid kokkuvõtvalt) lisaks teha analüüse, mis täiendavad seda ja võimaldavad paremini hinnata organismi seisundit. Kui Sul endal ei ole piisavalt teadmisi, võid alati pöörduda SYNLABi laboriarstide poole konsultatsiooniks, kes aitavad kokku panna optimaalse komplekti testidest ja vajadusel selle tulemusi ka analüüsida. Lisaks on Eestis u paarsada treenerit, kes on end koolitanud SYNLABis ja mujal verenäitajaid lugema, selle alusel treening ja toitumiskavasid tegema.

„Võib-olla oled juba kuulnud, et november on meeste tervise kuu. Ehk oled Sina selleks ajaks juba oma tervisekontrolli labori osa juba läbinud ning kuulud nende meeste ringi, kes oma tervisest hoolivad. Edu Sulle selleks ja ka teisteks ettevõtmisteks," julgustab mehi dr Jüri Laasik, SYNLAB Eesti laboriarst ja igakuiselt sadade meeste nõustaja tervisenäitajate osas.