USA korvpallikoondis pääses Türgi käest tänu õnnele ja türklaste otsustavatel hetkedel nõrgaks osutunud närvikavale. Esmalt päästis ameeriklasi vastaste rumal viga normaalaja viimasel sekundil, lisaajal said aga otsustavaks kohtumise lõpus mööda visatud neli vabaviset.
Nagu karta oli, puudub USA tänavusel koondisel selge liider, kellele raskel hetkel toetuda. Türgi pani püsti ameeriklaste jaoks ebamugava kaitse ning NBA mängijatel puudus selge idee, kuidas rünnakuid edukalt lõpuni viia. Platsil polnud mängujuhist aju, kes pannuks asjad paika ja hakanuks kaitset lahti harutama. Lahendused olid kohati juhuslikud.
Samas on selge, et vaatamata superstaaride puudumisele, on USA koondises kõrgete individuaalsete oskustega mängijad. Turniiri edenedes, peaks nende mäng tänu sellele muutuma üha paremaks. Suure tõenäosusega annab emotsionaalselt suure positiivse laengu ka üliraske võit Türgi üle. Noored ameeriklased nägid, et on võimelised keerulisest seisust välja tulema.
USA korvpallurid tõestasid, et on võitlejad. Selle heaks näiteks olid just otsustavatel hetkedel ennastsalgavad pallide päästmised ja pallide eest võitlemine. Oleks nad Türgile kaotanud, võinuks habras meeskond koost laguneda. Võit andis aga edasiseks turniiriks boonuspunkte.
Igavalt alanud MM on saanud sisse tõelise hoo ning teisipäev pakkus mitu maiuspala. Lisaks USA imelisele pääsemisele, on tähelepanuväärne Saksamaa konkurentsist langemine - otsustavaks sai 68:70 kaotus Dominikaanile - ning mõistagi Brasiilia vägev võit Kreeka üle. MMi eel peeti ju Kreekat isegi üheks võimalikuks soosikuks.
Brasiilia vastu olid kreeklased kahvatud, kuid nad on varemgi turniiri alguses näinud kehvana, ent hiljem kerkinud tugevamate meeskondade hulka. Materjali neil ju on, ole ainult mees ja mängi ühise andamblina. Esialgu pole erilist sära olnud ka kreeklaste NBA-staaris Giannis Antetokounmpol. Ta on mänginud korralikult, kuid mitte erilisemalt, kui kümned teised. Uus-Meremaa vastu on aga temal ja kogu Kreeka meeskonnal selg vastu seina.
Pühapäev, 1.09, Peep Pahv
Leedu mängis vägevalt, kuid vastase nõrkus ei luba suuri järeldusi teha
Tahaks hõisata, et Leedu korvpallikoondis on MMil erakordselt võimas, kuid kaine meel sunnib end veel tagasi hoidma. Avamängus saadud 101:47 võit ongi ju vägev, kuid vastaseks olnud Senegal oli meeskonnana alla igasugust arvestust. Seega ei saa veel suuri järeldusi teha.
Kuid midagi ikkagi Leedu avalöök näitas. Vähemalt esialgu on mulje, et meeskonna pink on pikk ning vahetusi jagub igale positsioonile. Avamängus jõudsid seitse meest kahekohalise arvu punktideni, mäng oli kiire, visked tabasid ning praaki polnud üleliia palju.
Mängujuht Mantas Kalnietis näib olevat heas hoos, kuid patustas ikkagi nelja pallikaotusega. Midagi paha pole ütelda ka Jonas Valanciunase ja Domantas Sabonise kohta, NBAs mängumeeste hulka kuuluvad mehed on tasemel ja isukad. Mugavalt paistis end tundvat Marius Grigonis, plusspoolele tuleb kanda ka kogenud Jonas Maciulise tegutsemine. Kuid ikkagi... alistatu oli selle grupi selge autsaider.
Vaevalt jagub järgmistes kohtumistes vastutus ja mänguminutid nii ühtlaselt. Järgmised mängud peetakse aga juba n-ö elu ja surma peale. Teisipäeval kohtutakse Kanadaga ning kui see mäng õnnestub võita, on vähemalt vahegruppi pääs kindel. Neljapäeval on vastaseks aga avamängus hea mulje jätnud Austraalia. Jah, seesama Austraalia, kes kontrollmängus alistas USA.
Kanada peaks olema Leedu jaoks jõukohane vastane, kuid kindlasti ei saa neid alahinnata. Austraalia oli neist parem, kuid piisas vaid korraks ohje lõdvamaks lasta, edu toonud mängujoonisest loobuda, kui Kanada ronis suurest kaotusseisust välja ja viskas veerandajaga 37(!) punkti. Lõpuks loksusid asjad paika ja väga sümpaatse mulje jätnud Austraalia võttis võidu, kuid Leedu peab selle vahejuhtumiga tõsiselt arvestama.
Kanada mängu võti peitub leedulaste jaoks väga tuttavas mängujuhis Kevin Pangoses, kes suudab vastase kaitse suurepäraselt lahti harutada - tõestas seda ka Austraalia vastu - kuid kellele puudub võrdväärne vahetus. Leedu treeneritel on kaks päeva aega, mõtelda, kuidas Pangose tiibu kärpida.
Kui kellelgi tekib küsimus, et miks on vaja Leedu mängu ümber nii palju vahtu kloppida, siis vastus on lihtne: Leedu koondis, nagu ka nende klubikorvpalli lipulaev Kaunase Žalgiris, on palju eestlaste jaoks saanud tippkorvpalli jälgides lemmiklapseks.
Laupäev, 31.08, Ats Kuldkepp
Venemaa õnn ja õnnetus: võistkond on keskpärane ja mängupilt hall, aga veerandfinaal terendab
Hoolimata paljude põhitegijate puudumisest ja esimese mängu rabedast esitusest onVenemaa korvpallikoondise seis MM-il lubav.
B-alagrupi võtmemängus alistati 82:77 Nigeeria ja nüüd on venelaste käes kõik võtmed, et Argentina järel grupist teisena edasi minna. Et vahegrupis tulevad neile ilmselt vastu Poola ja Hiina, terendab Venemaale lausa koht veerandfinaalis.
Nigeeriaga kohtumise neljanda veerandi keskel tundus, et Venemaa lootused on kadunud. Juba enne MM-i oli selge, et üks-ühele skooritegijaid napib ning edu võtmeteks peavad olema raudne distsipliin ja tugev kaitse.
Nigeeria on täpselt see võistkond, kelle vastu on võimalik n-ö peaga mänguga edu saavutada. Venemaa unustas selle teise poolaja keskel ära ja lasi nigeerlased jooksma. Rünnakul üritati vastastele selg ees mänguga ära, mida Nikita Kurbanov, Aleksei Vorontsevitš ja Andrei Zubkov saavad koduklubides harva demonstreerida.
Tagaliinis ja äärel valmistas erilise pettumuse Sergei Karasjov, kes nägi välja nagu 35-aastane ja tegi otsuseid nagu 15-aastane. Tegelikult on ta 25. Kas mees on vormist väljas või segab teda mingi vigastus?
Aga seisul 63:71 leiti taas võistkondlik mäng üles ja oldi piisavalt kannatlikud, et lasta Nigeerial ennast ise auti mängida. Nigeerlased on andekad ja atleetlikud, aga praeguste palluritega mängitakse koos esimest korda.
Seetõttu ei saa neile individuaalset mängu tohutult pahaks panna, aga kui oskused pole tipptasemel, on valesöödud ja kangutatud visked kerged tulema. Nii läkski.
Kummaliselt kombel oli Nigeeria poolelt viimastel minutitel platsil 35-aastane Ike Diogu, kes peaks toitumise osas kiiremas korras Erik Orguga konsulteerima. Just tema tegi 13 sekundit enne lõppu lauavõitluses saatusliku vea (protokollis on valesti märgitud, et vea sai Al-Farouq Aminu - A.K.). Diogu ei saanud ka varem suurt millegagi hakkama.
Seega arenguruumi on mõlemal võistkonnal. Nigeeria laul võib juba lauldud olla, sest nüüd on vaja kindlasti võita alagrupi favoriiti Argentinat.
Teistest hommikustest mängudes valmistas heameelt Poola 80:69 võit Venezuela üle. Euroopa keskmine tase on muudest maailmajagudest üle. FIBA kõrged ametnikud saavad seda oma silmaga näha, aga paraku on keeruline loota, et edaspidi võiks Euroopa võistkondade osakaal MM-il suureneda.
Ja nende ridade kirjutamise ajal juhib Itaalia Filipiinide vastu poolajaks 62:24... Juba esimese päevaga on selge, et 32 võistkonda on MM-i jaoks palju, mis palju.
