MMi patroon Heiki Nabi: koduseinte toetus on meie noortele suureks abiks
Mida tähendab Eestile MM-i korraldamine maadluses?
See on Eesti Maadlusliidu suur töövõit. Viimane tiitlivõistlus ehk EM toimus Eestis 1938. aastal, kui Johannes Kotkas võitis kuldmedali. Seega on paus olnud pikk ja kuigi tegemist on juunioride maailmameistrivõistlustega, siis kuskilt peab alustama. Kohe ei antakski meile võimalust korraldada täiskasvanute tiitlivõistlust. Olen rõõmus ja uhke, et leiduvad inimesed, kes selle ellu kutsusid.
Milliseks hindate Eesti noorte võimalusi MM-il?
Konkreetset hinnangut on mul raske anda, sest pole piisavalt noorte treeningute juures viibinud. Aga nii palju, kui olen asjaga kursis, saan öelda, et medalivõimalus on siis, kui suudetakse ennast kodusel MM-il ületada. Meie koondislaste eeliseks võib lugeda seda, et kellelgi pole favoriidi koormust ega kohustust, seega saab liikuda ühest maadlusmatšist teise ilma erilise pinge ja surveta.
Kui tugev on juunioride MM-i tase? Kas noored hingavad juba kuklasse?
Juunioride MM-i tase on minu hinnangul justkui pool meesteklassi taset, aga vaja läheb juba piisavalt professionaalset suhtumist, et läbi lüüa. Kindlasti näeb ja saab kogeda juunioride MM-il head ja kõrgetasemelist maadlust, kuid meesteklassi on sealt veel minna.
Kui suurt tuge annavad sportlasele koduseinad?
Koduseinte toetus on suureks abiks. Loomulikult sellepärast, et saalis on palju Eesti publikut, pereliikmeid, sõpru jne. Selliseid võimalusi pole meil just tihti, et saame loota n-ö koduseinte toetusele. Eriti oluline on see veel juuniorideklassis maadlevatele noortele, kelle kogemuste pagas pole suur.
Millist nõu annaksite meie koondislastele MM-iks?
Soovitaksin meie koondislastel keskenduda oma tugevustele, mitte nõrkustele, sest pingelistes olukordades tahab mõte tihti liikuda vigade otsimisele. Soovitan selle olukorra ära tunda ja teadlikult keskenduda ning suunata oma fookus enda tugevustele, et päriselt näha ja tunda, milleks võimelised ollakse.