Vennad Kaisid kuulusid aastaid rahvusvahelisel tasemel paaride hulka, ent suuri sähvatusi pärnakad tippkonkurentsis korda saata ei suutnud. Võrkpalliteemalises taskuhäälingusaates “Kuldne geim” rääkis 44-aastane Kaarel Kais, et temal ja Kristjanil tuli ühel hetkel reeglimuudatuste tõttu lagi lihtsalt ette ning seetõttu oli paarilise vahetamine loomulik asjade käik.

“Kaks kõige suuremat muudatust tehti rannavõrkpallis enne 2000. aasta Sydney olümpiat. Esimene oli seotud punktisüsteemiga. Punkte hakati andma iga pallivahetuse võidu eest, mitte ainult oma servil teenitu eest. Ja teiseks, veel olulisem muudatus oli see, et rannavolles tõmmati väljaku suurus 9×9 meetrilt 8×8 meetrile. See andis selge eelise paaridele, kus vähemalt ühel mängijal on väga kõrge blokk. Ala, kuhu palli lüüa, jäi 17 ruutmeetrit väiksemaks. Mänguruumi oli vähem. Pärast seda muudatust võib ilmselt ühe käe sõrmede peal lugeda üles paarid, kus minu ja Kristjani sugused 189-sentimeetrised mehed on koos midagi saavutanud maailma tipus. Aga kui täna vaatame rannas blokimängijaid, siis nende pikkus on juba 208 ja 210 sentimeetrit. On selge, et meie Kristjaniga ei suudaks selliste vastastega konkureerida,” rääkis Kaarel Kais.

Kaarel Kais suhtus venna otsusesse paarilist vahetada mõistvalt ning elas meie tulevasele esiduole hingega kaasa.

“Ma mäletan, et 2008. aastal, kui Kristjan mängis Rivoga Pekingi olümpial, pidin ma sõitma olude sunnil Jõhvisse kohtuistungile. Unustasin ennast autos sedasi ära, et sain hirmsa trahvi kiiruse ületamise eest,” meenutas täna vandeadvokaadina töötav Kais naerdes. “Ma vaidlustasin selle otsuse. Ei mäleta küll täpselt, kuidas tookord asi lõppes, aga üldiselt pärast mu vaidlustamist trahv tühistatakse,” lisas ta lõbusalt.

Kuula kogu antud teemat puudutavat arutelu alates 13.31: