PUUST JA PUNASEKS | Kas Raul Must, korvpallinaised ja teised eestlased võitsid Euroopa mängudel siis tiitlivõistluse medali või mitte?
Eesti sportlased olid Minskis üsnagi edukad, kokku võideti medal viiel alal: hõbemedal meeste jalgratta maanteesõidus – Alo Jakin; hõbemedal naiste 3x3 korvpallis – Annika Köster, Kadri-Ann Lass, Merike Anderson ja Janne Pulk; pronks naiste maadluses – Epp Mäe; pronks sulgpalli meesüksikmängus – Raul Must; pronks karate kumites – Pavel Artamonov.
Hea töö!
Postimehes ilmunud artiklis viitasid nii ajakirjanik Ville Arike kui ka Must ise pronksile kui sulgpalluri esimesele tiitlivõistluse medalile. Võtsime ühendust Eesti olümpiakomitee tegevjuhi Siim Suklesega, et aru saada, kas tegu on siis nende silmis tiitlivõistlusega või mitte.
„Euroopa mängud alles otsivad õiget formaati,” vastas Sukles. „See sõltub ka palju Euroopa spordialaliitude otsustest, kas Euroopa mängude toimumise aastal võisteldakse ka Euroopa meistritiitli peale. Nagu iga algus on raske, siis 2023. aastal Krakowis võiks juba Euroopa mängud olla oma koha spordialaliitude kalendrites ja hindamissüsteemides leidnud.”
Seekord peeti Euroopa mängude raames EM kahel alal – judos ja poksis. Täpsustava küsimuse peale nentis Sukles, et EOK silmis jagatigi tiitlivõistluse medaleid seega üksnes judos ja poksis.
Kirjatüki mõte ei ole võidetud medaleid alavääristada. Need saavutused on kahtlemata vägevad ja pakkusid ka pöidlahoidjatele ilusaid emotsiooni. Samas tuleb tunnistada, et paljudel aladel ei olnud Kiievis kohal Euroopa paremikku. Korvpalli 3x3 turniir kattus osaliselt MM-iga näiteks. Ehk EOK silmis on meie sportlaste jaoks rahvusvahelisteks tiitlivõistlusteks jätkuvalt olümpiamängud, MM ja EM ning just nende suurvõistluste alusel määratakse ka sportlastele rahalisi toetusi.
Ehk kokkuvõttes tuleb vahet teha tiitlivõistlusel laiemas ja kitsamas tähenduses. Tiitleid jagatakse ju ka Eesti meistrivõistlustel ja maakonna tšempionaatidel. Ka näiteks võrkpallikoondis on kahel korral võitnud Euroopa liiga, samas Euroopa päris tippvõistkonnad pole seal osalenud. Seetõttu pole neid ka premeeritud või palgale võetud. Kitsamas tähenduses (sh EOK silmis) kvalifitseerub tiitlivõistluseks siiski üksnes võistlus, kus on kohal kas kogu maailma või siis maailmajao paremad.
