Enn Pant: kui Kaia oleks nõus Eesti eest mängima, tooksime Fed Cupi uuesti Tallinnasse

13. juunil kolmandaks ametiajaks tagasi valitud Eesti tenniseliidu president Enn Pant peab ala arengut kuue aasta jooksul heaks - tennisehallid kerkivad, harrastajaid ja noori tuleb järjest juurde. Küll aga tahaks ta järgmise ametiaja jooksul näha, et ka suurte slämmide juuniorite turniirile mõni eestlane peale pääseks.

Paar päeva pärast tenniseliidu üldkoosolekut Tallinki tennisekeskuses "Matšpalli" saatele intervjuu andnud Pant puudutas põgusalt ka Fed Cupi teemat. Nimelt sõitsid meie neiud Föderatsioonide karikaturniiri üle kahe aasta esimest korda mängima piiri taha ning ka meeste Davis Cupi tänavu kodupublik ei näe. Pant sõnas, et kui Kaia Kanepi nõustuks Anett Kontaveidi kõrval järgmisel aastal Eesti eest välja tulema, tooks tenniseliit selle tippturniiri uuesti kodupubliku ette.

Enn Pant, teid valiti äsja kolmandaks ametiajaks Eesti tenniseliidu presidendiks. Kas oli kahtlusi ka, kas üldse kandideerida?

Mingil määral oli. See ei ole nii lihtne, vaid suhteliselt närvesööv amet. Mõtlesin mingil määral missioonitundest, et kui keegi tuleks ja kandideeriks, siis annaksin talle hea meelega ameti üle, aga liitu niisama üksinda jätta ka ei tahtnud. Kuna keegi teine kandideerida ei tahtnud, siis ma jätkan veel vähemalt kolm aastat ja püüan teha kõik, et Eesti tennis areneks.

Viimasele kolmele või isegi kuuele aastale tagasi mõeldes, millised on olnud suuremad töövõidud Eesti tenniseliidu jaoks?

Eelkõige see, et me oleme üpris palju panustanud noorte tennisesse ja noorte tennise arengusse ja me näeme, et noori on järjest rohkem juurde tulemas. Ning ka tenniseharrastajaid on väga palju juurde tekkinud. Igal pool üle Eesti kerkib üha uusi keskusi. See on kõige tähtsam.

Kui suur osa selles on meie tennisetippudel, eelkõige Anett Kontaveidil ja Kaia Kanepil, kes on päevast päeva pildis. Kui neid ei oleks, kuivõrd raskem oleks Eesti tenniseliidul üldse igasugu projekte korraldada ja hallata?

Ikka väga palju (raskem). Võrdleme kasvõi suusatajatega. Kui meil olid suusatajatest tipud, siis oli suusatamine väga popp. Täna on tennisega täpselt samamoodi. Vaadake, kui palju on Kaia toonud tennise juurde mängijaid ja kui populaarne on praegu Anett noorte hulgas. Tipud on kindlasti väga tähtsad.

2013. aastal, kui teid esimest korda presidendiks valiti, oli Eesti Spordiregistri andmetel tenniseharrastajate arv Eestis 4458, eelmisel aastal oli see number 5968. Kuidas te sellise kasvuga rahul olete? Kas see number võiks olla suurem?

See on registreeritud harrastajate arv. Arvan, et see number on tegelikult tunduvalt suurem. Tennis ei ole ka odav spordiala. Kui pole väljakui ja kohti, kus mängida, siis ei ole ka mängijaid. Väljakuid on väga palju juurde tulnud. Eelkõige Tallinnas, aga ka teistes linnades - nii Pärnus, Tartus kui ka isegi Võrus. Iga väljakuga tuleb mängijaid juurde. Baasi loomine on väga tähtis. Igal pool tegelevad sellega suured entusiastid ning hea on näha, et ka kohalikud omavalitsused tulevad kaasa. See on kõige tähtsam.

Millised on Eesti tenniseliidu järgmise kolme aasta põhilised arengusuunad? Kuhu tennis peaks jõudma?

Loodame, et Kaia, Aneti ja Jürgen Zopi kõrvale saame kolme aasta jooksul üks-kaks mängijat lisaks. Praegu areneb naistest Jelena Malõgina päris hästi. Vaatame, mida Kenneth Raisma teha suudab. Seal on paar mängijat veel. Loodan, et ka juuniore tuleb juurde ja et nemad tõstaksid taset ning et meil oleks kolme aasta pärast suurtel slämmidel ka juunioride turniiril esinejad olemas.

Kas tipptennisistiks on tänapäeval võimalik kasvada Eestis treenides? Näeme, kuidas üha rohkem korvpallureid ja jalgpallureid pürgib välismaale. Kaia ja Anett on tippmängijaiks kasvanud Eestis. Aga kas see trend ei kisu mitte rohkem välisakadeemiatesse siirdumise poole?

Seda ka... Aga eelkõige pole selle juures kõige tähtsam isegi mitte treener, vaid vanemad. Tennisevanemad peavad mingil määral olema tennisehullud. Seda on nad ka mujal maailmas. Tean, et meilgi on väga palju lapsevanemaid, kes on tõelised tennisefännid. Eelkõige sealt hakkab see asi pihta - kodust. See on ka üks suund, mida tenniseliit on püüdnud ajada - hakata järjest rohkem õpetama, kuidas olla tennisisti vanemad. Meil on juba ka paar raamatut sel teemal välja antud.

Üks oluline asi on ka, et kodus oleks tipptennis näha. Fed Cupil ja Davis Cupil oli meil selles osas tänavu vaheaasta. Veebruaris ei olnud Eestis Fed Cupi ja ka Davis Cup toimub meie jaoks sügisel Kreekas. Kuidas te sellele vaatate?

Kui meil on midagi näidata, siis loomulikult püüame selle tuua koju. Fed Cupi me sel aastal ei taotlenudki, sest oli teada, et Kaia ei mängi kaasa. Oleks Kaia mänginud, oleksime seda igal juhul püüdnud, kuigi need kulutused on tenniseliidu jaoks päris suured. Aga kui Kaia oleks nõus Eesti eest mängima, tooksime selle uuesti Tallinnasse.