"Ma ei ole nõus, et Eesti koondise mängud läksid tahtejõuetult. Mängijate valik - kui tullakse Eesti liigast, siis see hüpe on ülisuur. Vahel mõtled üle või põled läbi, olen seda isegi kogenud. Ma ei taha põlvkonda maha teha, käsil on põlvkondade vahetus ja see ongi alati valuline," rääkis Poom küsimuse peale tänase põlvkonna mängijate motiveeritusest.

"Vastutus peab olema igas funktsioonis. Jutt läheb küll natuke kõrvale, aga meid kritiseeriti, et mängisime viiese kaitseliiniga. Kahjuks jäi Saksamaa mängus mulje, et keegi ei julgenud oma konkreetses tsoonis vastutust võtta. Noored peavad lihtsalt olema julgemad ja tahtma kõvasti, uskuma endasse ja tegema kõvasti tööd, küll siis asi läheb paremaks. Peame koos uskuma, mitte ainult treenerid ja mängijad, aga ka ajakirjandus, jalgpalliüldsus," lausus Poom, misjärel ta lausa ägestus.

"Pean selle ära ütlema: noored, ärge mõelge nagu kirjutavad mõned kibestunud, enesekesksed ajakirjanikud nagu Priit Pullerits, kelle suurim saavutus on võib-olla see, et ta on sõitnud Tartu Maratoni ära, aga seal ta saab ka pidevalt jalgpalluri käest nimega Piiroja peksa. Ta ütleb, et jalgpallil pole üldse lootust. Lootus on alati! Ükskõik mis elualal, lootus on alati. Ei peaks mõtlema, et täitsa läbi on olukord. Noored peavad endasse uskuma. Kõik on võimalik, kui sa väga-väga tahad."

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena