FRENCH OPENI PÄEVIK | Karmid turvameetmed, Federeri maania ja Kanepi head šansid
Turvalisus
Esimese kuue turniiril veedetud päevaga on selgeks saanud, et Pariisi kõige turvatum ala on hetkel Roland Garrosi tennisekeskus. Relvastatud politseinikud on nähtavad ka kesklinnas Triumfikaare, Eiffeli torni ja muude vaatamisväärsuste juures, kuid kõige põhjalikuma läbiotsimise peavad inimesed ära kannatama just siin. Valgetes kinnastes turvatöötajad katsuvad turniirialale sisenejad millimeetri täpsusega üle, piiluvad selja- ja käekottidesse ning küsivad isegi nende jaoks ilmselgelt võõra objekti, diktofoni kohta, ega see juhuslikult pauku ei tee.
Esimesel päeval arvasin, et sattusin lihtsalt huvitavate hobidega härrasmehe otsa, kelle läbiotsimisstiil hakkas juba massaaži mõõtmeid võtma, aga varsti oli selge, et nii see peabki olema.
Tegelikult on aias seespool turvaline olla küll. Metroos juhtusin ühel päeval pealt nägema röövimiskatset. Täiesti tavalise linnakodaniku moega noormees sai näpud taha ühe pingilistuja telefonile. Telefon kukkus aga maha, sest selle omanikul olid ka kõrvaklapid peas, ning pätt pani napilt enne rongiuste sulgumist punuma. Jalg jäi veel valusalt paariks-kolmeks sekundiks ukse vahele, aga pääses puhtalt. Võttis kõhedaks küll, kui kiiresti võib teoreetiliselt oma kallist nutifonist ilma jääda...
Federeri hullus
Sellest, kas läheduses on mõni Roger Federer või mitte, saab väga lihtsalt aru. Kui kuskil ootab, telefonid laskevalmis, trobikond ärevil nägudega fänne - kusjuures nii lapsi kui ka eakaid inimesi -, võib 98%-lise kindlusega öelda, et nad ootavad Federeri.
Raske öelda, kuidas, aga kuidagi nad teavad, kuhu ta kogu aeg liigub. Eile õhtul, kui pressikeskusest väljusin, sattusin juhuslikult šveitslase selja taha trepist üles käima. Täiesti tavaline kampsunis mees, viskab saatjaskonnaga nalja ja tervitab pea igat vastutulijat.
Autogrammi- ja enekakütid olid ukseesise totaalselt ära blokeerinud. Vähemalt sada nägu korraga, kui mitte rohkem. Federer pääses pressikeskusest peaväljaku all asuvate riietusruumideni vaid tänu kolmele-neljale turskele turvamehele, kes ta rahvasummas oma kehadega ümber piirasid.
Täna jälle... Tuleme ERR-i ajakirjaniku Maarja Värviga harjutusväljakutelt ära ja juba seisavad nad tänaval järjekorras, justkui müüdaks treeningkeskusesse pileteid. No ei müüda ju! Sisse pääseb ainult akrediteeringutega. Aga neile piisab ka lihtsalt oma iidoli nägemisest ja talle armastusavalduste hõikamisest. Tõepoolest, parasjagu Federer seal poolaka Hubert Hurkacziga väljakut jagades treeniski. Kava järgi alustas kell 14 ja lõpetas kell 16. Kas ta just sellest väravast välja tuli ja mõne autogrammi jagas, me kahjuks ei näinud. Muud kohustused ootasid.
Kanepi kogemused
Kaia Kanepi senised kaks mängu on olnud muljetavaldavad. Lülitada alustuseks konkurentsist 18. asetusega mängija ja teises ringis pärast valusal moel kiire lõppmängu kaotamist järgmises vastane 6:0 põlvili suruda näitab vinget keskendumisvõimet. Äralöögid on endiselt võimsad ja võrgumängus saadab teda enamasti edu. Seisule mõtlemata keskendub ta alati igale punktile eraldi, olgu tegemist murde-, geim-, sett- või matšpalliga. Eelkõige kogemused (head närvid tulevad samuti kogemustega) on need, mis Kaiat esmaspäevast reedeni on "tassinud". Ei hakka ennustama, mis homme saab, aga pessimismiks küll kellelgi põhjust ei tohiks olla.
Treener Ivan Bjelica tõi täna välja (loe pikemalt homsest Eesti Päevalehest!), et 22-aastasel Veronika Kudermetoval, kes esimest korda suure slämmi kolmandas ringis ja üldse French Openi põhitabelis mängib (esimest korda pääses eelturniirilt põhiturniirile tänavu Australian Openil), selliseid kogemusi võtta pole. Aga fakt, et Kudermetova suutis üle mängida 13. asetusega Caroline Wozniacki, teeb siiski ettevaatlikuks.
