Ratasepa ebainimlik katsumus koduteel: oksendasin sisikonna tühjaks ning lebasin järgmised 30 tundi lihtsalt vett juues
„See oli minu senise elu kõige hullem kogemus,“ tõdes Ratasepp laevasõidu kohta. „38 tundi laevas oli karm. Kui septembris Kanaari saartele sõitsin, siis oli ookean rahulik. Novembris oli nüüd olukord hoopis teine. Suurt tormi ei olnud, kuid oli pidev ja suur lainetus. Laeval antakse päevas viis korda süüa. Kui eelmisel aastal käisin iga kord söömas, siis sel korral sõin ainult esimesel korral. Edasi oksendasin sisikonna tühjaks. Järgmised 30 tundi lamasin ja jõin ainult vett.“
Ratasepa sõnul ei olegi antud kaubalaevaga eriti palju inimesi reisimas. Kui keegi soovib oma sõidukit Hispaania mandriosa ja Kaanari saarte vahel transportida, siis auto pannaksegi laevale ning inimesed lendavad ise lennukiga.
„Kui peaksin veel kunagi Kanaari saartel võistlema, siis lasen ka lihtsalt auto üle vedada ja ise lendan lennukiga. See ei olnud inimlik. Minu kartused saidki tõeks ning laevasõit oli kogu katsumuse kõige keerulisem osa,“ lisas Ratasepp, kes transportis autoga võistlusvarustust.
„Tundub, et ma talun vist merehaigust ülejäänud inimestest teistmoodi. See on karm asi. Kui süda on paha, siis see on nii rõve tunne. Oksendamine on kõige viimane asi, mida tahan teha. See oli aga vajalik, et saada mingisugunegi inimese tunne.“
Kui mullu reisis Ratasepp laevas koos sõbraga, siis tänavu oli ta seal üksinda. Reisipartner liitub temaga nüüd Madridis.
„Madridis võtab tema autorooli üle ning reedel peaksime koju jõudma,“ avaldas ultramees. „Käime Prantsusmaalt minu sõbra juurest läbi. Seal üritan natuke ujuda. Saan teha ka jalutuspause.“
Ratasepa sõnul said jalad katsumusega väga suure koormuse ning jooksmisest tuleb tal mõnda aega hoiduda. „Paar-kolm nädalat tuleb jooksmise osas puhkust anda. Ülekoormus on väga suur. Nüüd tuleb taastuda,“ tunnistas ta.
Võistluse lõppedes sai Ratasepa jaoks murtud ka eelarvega seotud mure. 35 000 eurot tuli kokku nii, et ühisrahastusega õnnestus koguda 72 protsenti vajaminevast summast ning ülejäänu katsid sponsorid. „Selle üle on hea meel, et see mure lahenes. Tuli ilusti välja ning saime hakkama.“
7. novembri videoblogi: Rekordajaga finišisse jõudnud Ratasepp: kiirus oli võimas, kuid ühe jala probleemi ma lahendada ei suutnudki
Oma vaimu ja füüsise piire kombanud ultratriatleet Rait Ratasepp astus üle 40-kordse ultratriatloni finišijoone ajaga 444:21:35, olles maailma kiireim mees nii 20-, 30- kui ka 40-kordse ultratriatloni distantsi läbimisel. Läbi kolme kuu kestnud katsumusega ujus ta 152 km, sõitis ratast 7200 km ja jooksis 1688 kilomeetrit.
„Tulin siia tõestama, et inimekeha on võimeline sportima nii kaua kuni aju tahab. Mõistus kontrollib keha ja keha on võimeline tegema sporti hommikust õhtuni,“ sõnas Ratasepp finišisse jõudmise järel.
Eelkõige tundis Ratasepp heameelt näidatud kiiruse üle. „Naudingut pakkus see, et suutsin pakkuda võimast kiirust. Maratonid kulgesid superhästi kuni jalaprobleemi tekkimiseni. Kiirus oli ikka väga võimas. Kui teha seda katsumust näiteks kiirel rajal Tallinnas, siis võiks iga päev teha triatloni umbes 10 tunni piiri peale,“ arvas Ratasepp.
Võistluse lõpus valmistas Ratasepale aga tuska jalavalu, mis oli eriti häiriv eelviimasel võistluspäeval.
Vaata videost, kas ja kui lähedal oli näiteks katkestamine ning mida suur katsumus mehele õpetas.
***
Loe lähemalt, millise võistlusega (40-kordne ultratriatlon Kanaari saartel) on tegemist ning toeta mahuka eelarvega jõuproovi edukat korraldamist sportlase veebilehel www.raitratasepp.ee.
4. novembri blogi: Ratasepp: keha ja vaim ei peaks ühtegi üleliigset meetrit vastu
40-kordset ultratriatloni läbival Rait Ratasepal on jõuproovi lõpuni jäänud veel kolm võistluspäeva. Suur katsumus saab läbi kolmapäeva õhtul.
40 päeval järjest triatloni läbimine tundub esmapilgul täiesti mõistusevastase ettevõtmisena, kuid Ratasepa sõnul on ta inimestelt saanud aina enam vihjeid, et praeguse hooga jätkates võiks ju läbida ka 50, 60 või koguni 100 triatloni.
Iseendale korraldatud 40-kordse ultratriatloniga lõpusirgel olev Ratasepp on katsumuse 37 päevast 19 läbinud distantsi alla 11 tunni. Enamik nendest finišitest jääb jõuproovi teise poolde. Ratasepa keskmine ühe võistluspäeva aeg on praeguseks 11:04:23 ja seni läbitud katsumuse koondaeg on kiireim maailmas - 409:42:08.
Võrreldes eelmise aastaga, kui ta läbis 20-kordse ultratriatloni, on keskmine aeg tunduvalt parem ning ka füüsiline võimekus on tõusnud. Siiski tulb kolmapäeval ikkagi piir ette.
„Olen keha ja vaimu valmistanud ette just 40-kordseks ultratriatloniks. Seis on tegelikult selline, et keha ja vaim ei peaks ühtegi üleliigset meetrit vastu. Ajalugu teab ju hästi, kuidas maratonijooksus on sportlased finišisirgel kokku kukkunud ja roomates üle joone tulnud. See on täpselt see olukord, kus aju saab signaali, et finiš on käes, kuid tegelikult on vaja läbida veel finišisirge,“ rääkis Ratasepp.
„Kui ma peaksin 40 triatloni läbimise järel veel ühe triatloni läbima, siis ilmselt riskiksin vigastusega, kuna keha ei oleks selleks lihtsalt valmis,“ tunnistas ta.
Nii saabki kolmapäeval suur katsumus läbi. Jõuproovi ajal on Ratasepal lisaks sportimisele tulnud tegeleda ka eelarve kogumisega. Nimelt on 35 000 euro suurusest eelarvest praegu koos umbes pool.
„Olen pidanud läbirääkimisi toetajatega, et kõik rahalised kohustused saaksid ikkagi kaetud. Tundub, et tulevikus ei ole võimalik sellist ettevõtmist teha ühisrahastusele toetudes. Tulevikus pean asju konkreetsemalt läbi mõtlema,“ tunnistas ta.
Kuna iga sent on arvel, siis kolmapäevase finiši järel ööbib Ratasepp koos kaaskonnaga veel võistluspaigas ning neljapäeva hommikul alustavad kõik juba tagasiteed.
***
3. novembri videoblogi: Rait Ratasepal tuli võidelda tuulega, mis tahtis ta rattarajalt minema pühkida
Kanaari saartel 40-kordset ultratriatloni läbiv Rait Ratasepp hakkab jõudma katsumusega lõpusirgele. Jäänud on veel „ainult“ neli täispikka triatloni.
Käesolev nädal on siiski olnud päris katsumusterohke ning eelkõige on olud keeruliseks teinud tuul.
„Viimased kolm päeva on olnud rasked tuuleolud. Kaks päeva tagasi puhus tuul iiliti 60 km/h. Ma ei olegi varem sellise tuulega sõitnud. Kui tuul tuli külje pealt, siis pidin hoo maha võtma, kuna muidu oleks teelt välja sõitnud,“ tunnistas Ratasepp.
Vaata videost, mida arvab Ratasepp teda võistlusrajal saatvatest huvlistest, vahepeal toimunud kellakeeramisest ning lõppenud oktoobrikuust, kus ta läbis igal päeval täispika trialtoni.
***
28. oktoobri blogi: Kerge lihasrebendiga võitlev Rait Ratasepp püstitab rekordeid: keha on viidud viimase piirini
Ultratriatleet Rait Ratasepp on oma katsumusega jõudmas lõpusirgele. 40-kordset ultratriatloni läbiv eestlane on praeguseks kirja saanud 30 täispikka triatloni ehk minna on veel viimane veerand.
Praeguseks on Ratasepp nii 20- kui ka 30-kordse ultratriatloni läbinud läbi aegade kõige kiiremate aegadega. Ametlike maailmarekorditena need siiski kirja ei lähe, kuna Fuerteventural ei ole kohal vajalikke ametnikke, kes kõike protokolliksid.
30 ultratriatloni läbis Ratasepp 334 tunni 7 minuti ja 20 sekundiga. Senine 30-kordse ultratriatloni rekord kuulus 2013. aastast poolakale Jozsef Rokobile 356 tunni 33 minuti ja 17 sekundiga.
„Lõpp justkui paistaks, kuid tegelikult on veel haigelt palju minna,“tunnistas Ratasepp 31. võistluspäeva alguses Delfi Spordile.
Seni on ultratriatleet ikka maininud, et lihased on katsumusele hästi vastu pidanud, kuid vaikselt hakkab läbitud distants ka eestlasele järele jõudma. „Tegelikult on keha nüüdseks viidud viimase piirini,“ tunnistas ta.
Lõppenud nädalavahetusel tuli tal võidelda mikrorebendiga vasakus sääres. „Maratoni joostes on mitmes kohas üsna kõrged äärekivid ja neile peale või maha astudes tuleb olla väga ettevaatlik. Tundub, et korra sai see samm võetud liiga järsult ning tagajärjeks oli mikrorebend,“ avaldas Ratasepp.
Pühapäeval oli olukord juba veidike parem, kuid siiski andis vigastus endast tunda. „Ujuda on kõige lihtsam. Kui seal keha soojaks saab, siis ei ole midagi tunda. Rattasõidu ja jooksmise ajal on vigastus aga tuntav. Olen hakanud rattasõidus rohkem parema jalaga tööd tegema, kuid nüüd on vaja jälgida, et paremal jalal koormus liialt suureks ei läheks. Tõusude peal on tunda, et pingutus on ühe jala jaoks päris suur,“ märkis Ratasepp.
Siiski hakkab vaikselt paistma juba ka finiš. „10 täispikka päeva on muidugi päris palju, kuid meeleolu on väga hea, kuna palju on ikkagi juba tehtud. Eks finiši peale saab mõtlema hakata olukorras, kus lõpuni on jäänud veel kaks-kolm päeva,“ lisas ta.
***
25. oktoobri videoblogi: Rait Ratasepp on rekordvormis: see kõik on nii müstika minu jaoks
40-kordset ultratriatloni läbiv Rait Ratasepp liigub hoogsalt finiši poole. Praeguseks on tal läbitud 28 täispikka triatloni. Nagu Ratasepp on juba eelnevalt tõdenud, siis võistluse käigus läheb ta aina kiiremaks.
Reedese täispika triatloni ajaks oli Ratasepal 10:34.48, mis on käimasoleva katsumuse parim tulemus. Parima aja sai ta kirja ka maratonirajal, kus tulemuseks oli 3:13.12. Jooks tuli sel korral pulsiga 119.
„See kõik on nii müstika minu jaoks,“ tunnistas Ratasepp videointervjuus.
Vaata videost, mida Ratasepp rääkis püstitavatest maailmarekordilistest tulemustest, dopingukontrolli kutsumisest, järgmise aasta katsumustest ning tänavuse hooaja suurvõistluse eelarvest.
***
21. oktoobri blogi: Võistluse käigus aina enam kiirust koguv Rait Ratasepp paneb ka Hispaania eksperdi hämmastuma
Fuerteventural 40-kordset ultratriatloni läbiv Rait Ratasepp on praeguseks kirja saanud 23 täispikka võistluspäeva. Senine kogemus näitab, et ultramees tõuseb võistluse käigus aina paremasse vormi.
23. võistluspäeval sai Ratasepp kirja aja 10:51.56 ehk tegemist on kogu katsumuse paremuselt teise resultaadiga. Senine parim tulemus 10:44.52 pärineb esimeselt võistluspäevalt.
„Eile (pühapäevane võistluspäev) oli eriti selge märk, et olengi võistluse ajal hakanud muutuma aina kiiremaks. Vaadates lihtsalt maratonide aegu, siis esmalt olid ajad 3:30.00 juures, kuid nüüd tulevad juba suurema pingutuseta ajad 3:20.00 ja alla selle,“ rääkis Ratasepp.
„Viimati oli ilm minu jaoks üsna jahe. Seetõttu läksin hästi säästlikult jooksma, kuid aeg tuli ikka kiire. Tundub, et keha on selle katsumuse jooksul edasi arenenud. Eile oli rattasõidu ajal näiteks väga tugev tuul, kuid suutsin ka rasketes tingimustes hea aja sõita. Kiirused on lihtsalt kasvanud,“ avaldas ultratriatleet.
Võistluse lõpuni on veel kõvasti minna ning seetõttu on Ratasepal kogu teekonna peal ka väiksemad eesmärgid. „20 päeva ehk pool võistlusmaad sai eelmisel nädalal täis. Võtan edasi päeva korraga. Eile sai rattaga sõidetud 4000 km. Täna saab 1000 km joostud. Edasi tuleb 25. päev, mis on väike juubel. 30. päev saab olema murdepunkt. Seejärel saab hakata mõtlema, et see katsumus ongi reaalselt tehtav,“ rääkis Ratasepp väikestest eesmärkidest.
Võistluse lõpu eel tuleb Ratasepal üle elada veel üks katsumus. Nimelt on ees ootamas kellakeeramine. Kui praegu alustab ta hommikul pimedas ja lõpetab õhtul veel valges, siis viimastel päevadel alustab ta valges ja lõpetab pimedas. „Saan niimoodi küll tunnikese kauem magada, kuid tegelikult lööb see keha korralikult segamini. Tahtsin esialgu kellakeeramist vältida, kuid bassein oli eelnevalt remondis ja seetõttu tuli praeguse olukorraga leppida.“
Hispaanlased on Ratasepa igapäevase hullusega juba harjunud, kuid ta suutis taaskord ka kohalikke üllatada. Nimelt vahetus võistluse ajal Ratasepa füsioterapeut ning nii tuli 22. päeva järel pöörduda korraks kohaliku professionaali juurde.
„22. päeval ei olnud mul enda füsioterapeuti ja kasutasin kohalikku abilist. Ta tõdes, et minu lihased on täiesti korralikus seisus ning tema jaoks oli see suureks üllatuseks. Mehe sõnul ei saanud üldse aru, et oleksin nii palju järjest sportinud. Kui ta ise poleks näinud, siis ei oleks ka uskunud. Tegelikult ei ole mul nii head tunnet varem olnudki,“ tunnistas Ratasepp.
***
Fuerteventural 40-kordset ultratriatloni läbiv Rait Ratasepp jõuab tänase päevaga võistlusmaal poole peale ehk läbitud saab 20 täispikka trialtoni.
„Füüsis peab ülihästi vastu. Lihaskangust ei ole olnud,“ märkis Ratasepp, et füüsilise poole pealt asjad sujuvad.
Poolele maale jõudmist peab Ratasepp ülimalt oluliseks just mentaalselt. „Oluline on jõuda punkti, kus sa ei ole varem olnud. Iga uus päev on uus rekord ja varasematest tegemistest kaugemale minek,“ põhjendas ta rõõmu, mis kaasneb poolele võistlusmaale jõudmisega.
Mäletatavasti läbis Ratasepp eelmisel aastal 20 täispikka triatloni ehk tänavu võttis ta ette poole pikema katsumuse.
Vaata videost, mida Ratasepp teeb igal õhtul vaba ajaga ning kes aitavad kogu tema varustuse igapäevaselt võistluskorda.
***
14. oktoobri blogi: Igiliikur on leitud? Ultramees Rait Ratasepp on suutnud kehalise seisundi viia ebainimlikule tasemele
Ultramees Rait Ratasepp on praeguseks sportinud 16 päeva järjest. Fuerteventural 40-kordset ultratriatloni läbiv mees on uskumatus vormis ning viimatisel võistluspäeval läbis ta triatloni 10 tunni 59 minuti ja 43 sekundiga. Seejuures tasub meenutada, et ta läbis täispika triatloni ka eelneval 15 päeval.
16. võistluspäeva maratoni aeg oli tal koguni 3:25.43, mis on praeguse katsumuse parim. Pulss oli tal kõige selle juures kõigest 114.
„Pühapäevane võistluspäev oli suurepräane. Miski ei seganud sportimist. Teinekord tuleb ikka erinevaid pisiprobleeme ette, kuid nüüd sujus kõik. Oli nauditav spordipäev,“ tunnistas Ratasepp. „Eelmisel aastal oli võistluse selles faasis juba väga palju lihastega probleeme.“
Ratasepa sõnul tuli ta seekordsele katsumusele ühtteist tõestama ja enda jaoks ongi ta suutnud seda teha. „Tahtsin näidata, et inimene suudab end viia seisundisse, kus ta on võimeline kogu aeg sportima,“ avaldas Ratasepp. „Füüsiliselt olengi sellises seisus. Küsimus on eelkõige vaimse poole peal. Praegu on vaim hästi vastu pidanud.“
Ratasepp imestas ka ise, et lihased on seni väga hästi vastu pidanud. „Jooksen 42 km ning ei olegi raske. Lihaskangust ei ole. Massaaž ja venitamine lahendavad kõik võimalikud probleemid,“ tunnistas Ratasepp, et sportimises on säilinud praegu tõeline kergus.
Sel aastal on ultramehel õnnestunud vältida ka tõsisemaid probleeme. Jõuproovi alguses valmistas ratta sadul veidike tuska, kuid paari päevaga leidis ta õige asendi ja lahenes ka see mure. Laupäeval oli varba otsa tekkinud villis kerge põletik sees, kuid ka see probleem kõrvaldati.
„Toitumine on ka paika loksunud. Rattasõidu ajal söön korralikult ja palju. Elu ongi selline, et ma söön, magan ja spordin,“ tõdes ta lõbusalt.
Neljapäeval jõuab Ratasepp katsumusega poole peale ehk seejärel on ta juba olukorras, kus ta ei ole varasemalt olnud. Mullu läbis ta teadupärast 20-kordse ultratriatloni.
***
Loe lähemalt, millise võistlusega (40-kordne ultratriatlon Kanaari saartel) on tegemist ning toeta mahuka eelarvega jõuproovi edukat korraldamist sportlase veebilehel www.raitratasepp.ee.
11. oktoobri videoblogi: 40-kordset ultratriatloni läbiv Rait Ratasepp tutvustab igapäevaseid „abimehi"
Rait Ratasepp on Fuerteventural läbimas 40-kordset ultratriatloni. Loomulikult ei saa säärast katsumust ette võtta tavalise jalgratta ning muu spordivarustusega. Ratasepp tutvustas Delfi Spordi palvel enda igapäevaseid „abimehi“, mida ta uskumatul katsumusel kasutab.
Vaata videost juba lähemalt, milline varustus ultramehe käsutuses on.
***
7. oktoobri blogi: Ratasepal veerand ulmelisest katsumusest läbitud. Millist olulist infot annavad talle unenäod?
Ultratriatleet Rait Ratasepp on sel aastal teadupärast läbimas 40-kordset ultratriatloni. Tänasega jõuab Ratasepp täpselt veerandi võistlusmaa peale ehk läbitud on 10 täispikka triatloni.
„Iga päev on tõusud ja mõõnad. Kõrvaltvaatajale võib ju tunduda, et kulged lihtsalt läbi ja see katsumus on väga lihtne, kuid tegelikult on iga päev tegemist ikkagi tõsise katsumusega. Iga päev on distants meeletu. Küsimus on selles, kuidas sa selle asja enda jaoks meeldivaks teed. Õhtuti finišisse jõudmine on suur kordaminek,” tunnistas Ratasepp, et kõrvaltvaatajale võivad asjad teinekord palju lihtsamad tunduda. „Võrreldes eelmise aastaga on seis siiski parem. Lihaste olukord on tänavu väga hea. Lihased peavad hästi vastu. Eelmisel aastal oli samaks ajaks juba kaks korda probleeme olnud.”
Lihaste seisund on osutunud niivõrd heaks, et viimasel neljal ööl on ultratriatleet loobunud isegi massaažisaabaste kasutamisest. „Nendest loobumine ei ole mingit mõju avaldanud. Nüüd saan kvaliteetset uneaega juurde,” avaldas ta ning tõi magamisega seoses välja ühe olulise aspekti. „Kui näen unenägusid, siis saan järelikult piisavalt puhata. Kui ma und enam ei näe, siis ei puhka hästi välja. Seega tuleb unenägusid jälgida. See ütleb kehalise seisundi kohta palju.”
Praegu on Ratasepa sõnul suurim küsimus jooksmise ajal toitumine. „Toitumine on kõige keerulisem jooksmise ajal. Probleem on selles, kuidas toit kõige paremini soovitud kohta jõuaks. Samas tulemusi see probleem ei mõjuta. Küsimus on ainult enesetundes.”
Teine ultrameest vaevav probleem on võistlusväline, kuid samas otseselt katsumusega seotud. „Üks tõsisemaid stressiallikaid on see, et eelarve täitub väga aeglaselt. Sel aastal on vaimselt raskem, kuna olen siiamaani jõudmiseks juba nii palju ära teinud. Eks inimeste teadvusesse jõuab kogu see ettevõtmine alles katsumuse lõppfaasis. Teisipäeva õhtul pean tegema järgmise osamakse ja seejärel 15 päeva pärast järgmise. See on nõme koht, kuid selline see elu on.”
Kui tänasega saab Ratasepal veerand võistlusmaast läbitud, siis tähtis päev on ka teisipäev, kui Fuerteventurale jõuavad tema elukaaslane ning laps. Võrreldes mullusega tuleb ka lähedastel tänavu harjuda suurema meluga.
„Kõik kohalikud elavad kaasa ja räägivad ultratriatlonist. Inimesed on minu tegemistest teadlikud ning saan pidevalt aplauside osaliseks,” rõõmustas Ratasepp, et hispaanlased talle kaasa elavad.
***
3. oktoobri videoblogi: Ratasepp avab meeletu katsumuse telgitaguseid: kuumus, massaažisaapad ja kohalik liiklus rattarajal
Ultramees Rait Ratasepp on Fuerteventural läbimas 40-kordset ultratriatloni. Praeguseks on viis võistluspäeva tehtud ning 35 seisab veel ees.
Kolmapäevane päev tõi aja 11 tundi 21 minutit ja 49 sekundit. Pika võistluspäeva järel rääkis Ratasepp Delfi Spordile Kanaari saartel valitsevast kuumusest, erinevatest taastumisvahenditest, kohalikust liiklusest ning senistest õnnestumistest ja ebaõnnestumistest.
Vaata ülalolevast videost täpsemalt, kuidas asjad Ratasepa jaoks kulgevad.
***
Loe lähemalt, millise võistlusega (40-kordne ultratriatlon Kanaari saartel) on tegemist ning toeta mahuka eelarvega jõuproovi edukat korraldamist sportlase veebilehel www.raitratasepp.ee.
30. septembri blogi: Rait Ratasepp näitab 40-kordsel ultratriatlonil uskumatut tempot. Kohalikud vaatavad, et hull eestlane on taas tagasi
Rait Ratasepp alustas laupäeval Fuerteventural 40-kordset ultratriatloni ning esimestel päevadel suutis ta näidata suurepärast kiirust. Avapäeval läbis Ratasepp triatloni 10:44.52-ga ning teisel oli tulemuseks 10:58.12.
Tasub meenutada, et võistluse eel oli Ratasepa sooviks läbida kõikidel päevadel distants alla 12 tunni. Võrreldes mullusega on eestlane päeva kohta ligemale tund aega kiirem. Mullu oli näiteks tema teise päeva tulemuseks 11:57.11.
„Kõik on sujunud hästi. Endalegi üllatuseks on ajad olnud palju kiiremad. Kahel esimesel päeval aeg alla 11 tunni on suurepärane,“ tõdes Ratasepp.
Ultratriatleedi sõnul võis juba jõuproovi eel aru saada, et vorm on võrreldes mullusega parem. Aasta aega tagasi oli viimasel pikal rattatreeningul keskmiseks kiiruseks 31 km/h, kuid tänavu juba 32,5 km/h.
„Tingimused on võrreldes mullusega sarnased. Kuumus on ikka ränk, kuid paari päeva pärast peaks kuumus veidike järgi andma. Praegu on päike nii terva, et see võtab rattasõidu ajal ka läbi särgi,“ rääkis Ratasepp. „Vormi poole pealt on eelkõige edasiminek rattasõidus ja jooksmises. Kiirem rattasõit tähendab, et võrreldes mullusega tuleb tund aega joosta kuumemas ilmas.“
Parem vorm ja paremad tulemused tähendavad, et ultramehel jääb iga päev tund aega rohkem vaba aega. „Kuna pere ei ole mul veel siia jõudnud, siis lisandunud vaba aeg kulub lihtsalt ära. Praegu saan pool tundi kauem istuda õhtusöögilauas. Lisaks venitan korralikumalt ja pikemalt. Eelmisel aastal sain õhtul kell 23.00 voodisse puhkama. Nüüd olen juba 22.00 valmis. Kindlasti tuleb raskemaid päevi, kuid minu nägemuse kohaselt tuleks iga päev saada aega alla 12 tunni. Praegu puhvrit on,“ märkis ta.
Eestlasest ultramees on kohalikele üsnagi eksootiline vaatamisväärsus. Juba mullu ristisid kohalikud Ratasepa hulluks, kuna üksi terve mõistusega inimene ei tegeleks nende hinnangul 20 päva järjest triatloniga. Nüüd on Ratasepp tagasi ja seekord on ta rajal 40 päeva järjest.
„Kui kohalikud näevad, et ma lähen number seljas jooksma, siis nad juba teavad, mis toimub,“ muigas Ratasepp. „Tänavu oleme veel rohkem rahva keskel ning inimesed pidevalt uurivad, mis on toimumas. Seda on hea näha, et minu tegemiste vastu tuntakse huvi.“
***
23. septembri blogi: Ratasepp on suure katsumuse eel veel rahalises kitsikuses: panin end sundseisu
Ultratriatleet Rait Ratasepp alustab laupäeval suurt katsumust – kestvussportlane läbib 40 päeva järjest täispika triatloni ja teeb seda kõike Fuerteventura kõrvetava päikese all. Sarnaselt eelmistele suurtele ettevõtmistele asub Ratasepp ka sel korral starti teadmisega, et eelarves haigutab alles suur auk. Vajaminevast finatsist on tal koos ainult 10 protsenti. Kokku läheb kogu „lõbu“ talle maksma 35 300 eurot.
„Kui paneksin asjad rahast sõltuma, siis ei saaks kunagi midagi tehtud. Enamasti on olukord ikka selline, et finantsi ei ole,“ vaatas Ratasepp reaalsusele näkku. „See on kolmas aasta, kus teen suurt asja, kuid starti asudes ei ole mul eelarvet koos. Panen end igal aastal olukorda, kus mul on selg vastu seina.“
Ratasepp kuulutab oma iga-aastase katsumuse välja hooaja alguses ning enda sõnul ei ole ta antud ajahetkel nii füüsiliselt, vaimselt kui ka rahaliselt selleks veel valmis.
„Kui oled asja avalikult välja öelnud, siis ei saa sellest enam taganeda. Seejärel hakkad juba teistmoodi mõtlema ja tegutsema. Sundolukorras tegutsebki inimene teistmoodi. Vastasel juhul jääb alati taganemistee,“ põhjendas ta oma käitumismustrit. „Siiamaani on selline lähenemine kõige paremini toiminud. Kui asjast avalikult rääkida, siis tuleb see ka ära teha.“
Praeguseks ongi Ratasepp nii füüsiliselt kui ka vaimselt katsumuseks valmis, kuid küsimus on veel rahalises pooles. Mullu oli tal katsumuse eel koos 22 protsenti eelarvest. Võrreldes eelmise aastaga on kulud aga poole suuremad ning nii on tänavu kogunenud praeguseks veidike 10 protsendi eelarvest.
„Võistluspaika kohale jõudes maksan esimese osamakse ära. Edasi maksan kõiki asju osade kaupa. Taustatiimi pidin natuke vähendama ning kohale on tulemas 20 inimest, kes pidevalt omavahel vahetuvad.“
Täna jõudiski Ratasepp võistluspaika kohale. Kokku kestis tema teekond Fuerteventurale kaheksa päeva. Võrreldes mullusega sai sel korral teekonnal tehtud rohkem peatusi. „Kogemus maksab igas valdkonnas. Tänavu probleeme ei olnud. Kõik oli hästi planeeritud,“ tunnistas ta. „Kaheksa päeva reisimist on kehale aga ikkagi kurnav. Täna öösel oli minu kõige madalam pulss 49. Tavaliselt jääb see alla 40. See näitab, et keha on reismisest ikkagi stressis.“
Kõige raskemaks osaks oli taaskord merereis madri-Hispaaniast Kanaari saartele. „Meri oli sel korral rahulik. Trenni laeval ikkagi teha ei saa. Mina pean sellisel laevasõidul palju sööma, kuna muidu tuleb koheselt merehaigus. Lisaks tuleb mul palju pikutada.“
Ratasepa jaoks hakkab 40 päeva kestev jõuproov pihta laupäeval. Enne seda seisab ees veel paar tõsist trennipäeva. Näiteks kolmapäevase harjutuskorra pikkuseks saab olema seitse tundi.
***
15. septembri blogi: Rait Ratasepp seadis 40-kordseks ultratriatloniks uskumatuna tunduvad eesmärgid
Rait Ratasepp alustab esmaspäeval teekonda Fuerteventurale, kus ta stardib 28. septembril 40-kordsel ultratriatlonil. Auto ja laevaga Kanaari saartele reisiva Ratasepa teekond võistluspaika kestab koguni kaheksa päeva. Selle aja sisse mahub loomulikult ka mitu korralikku treeningut.
Ratasepp võtab teekonna ette koos sõbraga, et omavahel jagada sõidukohustust. Vahapealsed treeningud on mõeldud selleks, et keha pika sõidu ikka korralikult ära kannataks. Ratasepal tuleb võistluspaika reisida auto ja laevaga, kuna niimoodi on odavam kohale toimetada nii kogu võistlusvarustus ning ka vajalikud toidud, mida jõuproovi ajal tarbida.
„Reisinädalal olen puhkenädala režiimis. Vahepeal pean liigutama, et autosõit kehasse ei jääks. Kõige tõsisemalt teen ujumist. Kahel päeval on planeeritud 1,5 tunni pikkused treeningud. Lisaks tahaksin kõiki reisipäevi alustada ja lõpetada jooksuga. Jooksukorra pikkuseks võiks olla pool tundi. See tekitab hea tunde,” avaldas ultratriatleet.
„Fuerteventurale jõuan neli päeva enne võistluse algust. See on piisav aeg, et õhutemperatuuriga kohaneda. Seejärel hakkavad vaikselt saabuma ka teised tiimiliikmed,” avaldas Ratasepp.
Kuna Ratasepp läbib 40-kordse ultratriatloni üksinda, siis on ta seadnud endale ka eesmärgid, mida püüda.
Ultramehe sõnul sooviks ta iga päev rajal olla alla 12 tunni. Mullu 20-kordset ultratriatloni läbides suutis ta sellist joont hoida 16 esimest päeva.
Kui esimene eesmärk ei täitu, siis rahulolu pakuks ka ühe päeva keskmine aeg alla 12 tunni.
Eelkõige tugeva jooksumehena tuntud Ratasepp sooviks iga päev maratoni läbida alla nelja tunni. Mullu 20-kordset ultratriatloni tehes sai ta sellega hakkama.
Loomulikult on olemas ka tagasihoidlikum eesmärk ja see on lihtsalt lõpetamine. „Kui mullu võistlesin 20 päeva järjest, siis nüüd tähistab see ainult poolt võistlusmaad. Nüüd on iga päev üle 20 minu jaoks juba isiklik rekord ja see tähendab, et olen kohas, kus ei ole kunagi varem olnud,” lisas Ratasepp.
***
Loe lähemalt, millise võistlusega (40-kordne ultratriatlon Kanaari saartel) on tegemist ning toeta mahuka eelarvega jõuproovi edukat korraldamist sportlase veebilehel www.raitratasepp.ee.
9. septembri blogi: Ultratriatloni MM-i tagajärjed: Ratasepal on vaja superratast ning üks mees jättis keset võistlust karjääri pooleli
40-kordseks ultratriatloniks valmistuv Rait Ratasepp tegi katsumuseks peaproovi augusti lõpus, kui ta võitis Leedus toimunud kahekordse ultratriatloni MM-il hõbemedali.
Hõbemedali kaela saanud Ratasepa ees napsas kuldse autasu poolakas Robert Karas, kes püstitas 18:44.38-ga maailmarekordi. Eestlasele tõi teise koha tulemus 19:58.57. Enne antud jõuproovi oli kaekordset ultratriatloni alla 20 tunni tehtud üldse ainult kolmel korral. Nüüd on maagiline piir alistatud viiel juhul, kahel korral on sellega hakkama saanud Ratasepp.
Seni sel distantsil maailmarekordit hoidnud Ratasepa sõnul ei lubanud tal sel korral kuldse medali eest heidelda varasem suur võistluskoormus. Nimelt läbis ta suve esimeses pooles ka ühe kahekordse ning veel ka ühe viiekordse ultratriatloni.
„Karase jaoks oli see hooaja põhivõistlus. Minu puhul olid eelmised jõuproovid jätnud kiirusele aga selge jälje. Tippkiiruseni ongi võimalik hooaja jooksul ainult ühe korra jõuda. Ise pean suureks saavutuseks enda lõppaega – 2,5 kuu jooksul kaks korda alla 20 tunni on suurepärane tulemus,“ rääkis Ratasepp. „Minu aasta põhieesmärk on 40-kordne ultratriatlon ja ettevalmistus ongi suunatud sinna.“
Eestlase sõnul nägi ta selle võistlusega ära, mida on vaja tulevikus edasi arendada. Eelkõige tuleb parandada varustust. Täpsemalt on vaja uut ja vingemat jalgratast.
„Pean järgmiseks aastaks ikka parema ratta saama. Kettaga sõites on suur eelis. Karas sõitis kettaga ja see andis suure eelise. Sõitsime vahepeal üle 100 km koos ja sain tema varustusest ja selle võimekusest hea ülevaate. Tema keskmine kiirus oli 37 km/h juures,“ selgitas Ratasepp.
„Lisaks oleks keskjooksu vaja keraamilisi laagreid. See annaks palju juurde. Ratta pealt tuleks ära korsitada kõik liigne. Praegu on mul seal väike pump ja varuasjade kotike. Nendest tuleb kiiruse huvides loobuda. Võistlusel oli näha, et Karasel läks rehv katki ja ta jõudis ilusasti ikka vahetuspunki, kus lihtsalt pandi uus jooks alla ja sõit jätkus. Ka tema jalgratas on igas mõttes tehnika viimane sõna. Parema kiiruse nimel hoitakse näiteks ketti võistluse eel parafiinis. Kui kõik nimetatud asjad kokku panna, siis tänu nendele võiks minu rattasõidu keskmine kiirus kerkida 1-2 km/h võrra.“
Ratasepa sõnul maksab nii vinge jalgratas odavama sõiduauto hinna. Summad algavad 10 000 eurost.
***
Panevežyses toimunud MM-il tõmbas ultratriatleedi karjäärile joone alla tuntud taanlane Michael Plahn. Suurte raskustega trenni teinud taanlane harjutas viimasel ajal tõsise profi kombel ja läks püüdma kuldmedalit, kuid juba ujumise distantsil selgus, et tema suur eesmärk ei täitu. Nii jättis Plahn võistluse pooleli ning teatas, et ühtlasi sai sellega läbi ka tema karjäär.
***
Loe lähemalt, millise võistlusega (40-kordne ultratriatlon Kanaari saartel) on tegemist ning toeta mahuka eelarvega jõuproovi edukat korraldamist sportlase veebilehel www.raitratasepp.ee.
26. augusti blogi: Kuidas tunda endas ära ultratriatleet? Rait Ratasepp avaldab potentsiaalse edutee saladused
Viimastel aastatel on Eestis aina suuremat populaarsust kogumas triatlon.Samas ultratriatlonile veel ülisuurt tungi ei ole. Meie tuntuim ultratriatleet Rait Ratasepp toob välja tunnused, mille põhjal võiks endas ära tunda ultratriatleedi.
„Paljud ütlevad, et kui lühikest distantsi kiiresti ei jõua teha, siis mine kulge neid ultradistantse. Tegelikult asjad nii lihtsad ikkagi ei ole,“ tõdes Ratasepp, et täispikalt triatlonilt või olümpiadistantsil ultratriatlonile üleminek on tunduvalt keerulisem.
Ratasepa sõnul tuleks enne esimest ultratriatlonit teha kindlasti läbi täispikk triatlon või osaleda ultrajooksudel.
„Eestis on täispika triatloni läbimiseks mitmeid võimalusi. See on ideaalne ettevalmistus ultratriatloniks. Kui enne on proovitud ainult poolpikka triatloni või olümpiadistantsi, siis inimene ei kujuta ette, mis hakkab toimuma ultratriatloni jooksudistantsil,“ avaldas Ratasepp.
Eesti ultramehe sõnul ongi tegelikult kõige keerulisem jooks. „Kui inimene hakkab mõtlema näiteks kahekordse ultratriatloni peale, siis reeglina hirmutab teda 7,6 km ujumist. Tegelikult on see võistluse kõige lihtsam osa. Rattasõit on samamoodi läbimise küsimus. Rattasõidu puhul on kõige olulisem asend. Lühemal maal sõites võib kehva asendiga ka hakkama saada, kuid ultradistantsil keha enam ei andesta. Rattasõit on lihtsalt pikk pingutus ja see peaks samuti olema tehtav,“ tõdes Ratasepp.
Õige ultratriatlon hakkab pihta aga jooksurajal. Esimest korda ultratriatloni läbivad inimesed keskenduvad jooksudistantsil tavaliselt käimisele, kuna see on reeglina ainus moodus finišisse jõudmiseks.
Nii märkiski Ratasepp, et esimese ultratriatloni eel võiks osaleda ka mõnel ultrajooksul. „Esmalt võikski proovida järjest läbida kaks jooksumaratoni. Seal saab inimene teada, kuidas keha üldse sellise koormuse korral käitub. Enne esimese ultratriatloni läbimist olin ma teinud täispika triatloni ning osalenud neljal ultrajooksul, kus mõnel oli distants ka üle 100 km,“ avaldas Ratasepp.
Jooksuvõimekuse testimise kõrval on teiseks oluliseks aspektiks vaimne valmisolek. Korralik mentaalne seisund tekib alles mahuka treeningprotsessi järel. „Mida väiksem on ettevalmistus, siis seda tõenäolisem on ka katkestamine. Kui ultratriatloni rajale tuleb spetsiaalse ettevalmistuseta inimesi, siis nemad läbivad terve jooksidistantsi jalutades. See tähendab kokkuvõttes ikkagi suurt kannatamist ja võitjast umbes 10 tundi kauem rajal olemist,“ selgitas Ratasepp ultratriatloni olemust ning lisas, et sellise võistlusstrateegiaga inimesi on kohal ka MK-etappidel ning maailmameistrivõistlustel.
Sel nädalal teeb Ratasepp hooaja kolmanda võistlusstardi, kui ta osaleb Leedus kahekordse ultratriatloni MM-il. Jõuproovile antakse start 30. augustil. Seni on Ratasepp võitnud maailmameistrivõistlustelt kaks hõbemedalit. Kahekordsel katkematul ultratriatlonil saab Ratasepp seekord startida maailmarekordimehena. Suve esimeses pooles läbis ta Emsdettenis distantsi 19:42.57-ga.
***
20. augusti blogi: 40-kordne ultratriatlon maksab Ratasepale soodushinnaga 35 300 eurot
Rait Ratasepp alustab 28. septembril Fuerteventural 40-kordset ultratriatloni. Mullu läbis ta samal ajal 20-kordse ultratriatloni. Poole pikem distants tähendab, et võrreldes eelmise aastaga tuleb ka tunduvalt rohkem eeltööd teha.
„Korraldamine on ikkagi keeruline. Kogu vaba aeg läheb selle peale. Kui mullu kestis jõuproov 20 päeva ja pool tiimist oli kogu aeg kohal ja teine pool vahetus, siis seekord paraku nii lihtsalt ei saa. Tänavu ei ole ükski tiimi liige tervet aega kohal,“ rääkis Ratasepp korraldamise telgitagustest. „Kõige pikemalt on kohal Virge koos Rasmusega ja veel üks tiimiliige, kes tuleb Virgega samal ajal. Nemad on kuu aega. Fotograaf on mõned päevad vähem ja ülejäänud juba tunduvalt vähem.“
Keskmiselt viibib üks abiline Fuerteventural 10 päeva. Koos Ratasepaga on praeguse seisuga tiimis 17 inimest. Ultratriatleet loodab paar inimest veel tiimi meelitada ning ideaalis võiks abiliste arv olla 22.
„Fuerteventurale ei ole Eestist otselende. Seetõttu olen praeguseks ostnud suurusjärgus 70 lennupiletit,“ kirjeldas Ratasepp abiliste logistikat.
Sportlane ise reisib Kanaari saartele auto ja laevaga. Selline teekond saab ette võetud, et kohale toimetada kogu vajalik varustus. „Autosse tuleb mahutada kaks jalgratast ning massaažilaud. Need on kõige suuremad asjad. Lisaks võtan kaasa näiteks Saku vitamiinivett ning ka alkoholivabat õlut. Need on sellise katsumuse juures hädavajalikud. Pika aja peale hakkavad kõik asjad vastu ning seetõttu on vaja igasugust maitsevaheldust. Kuuma tõttu kulub päevas kaks-kolm alkoholivaba õlut,“ selgitas Ratasepp ning lisas, et Eestist tuleb kaasa võtta ka batoone ja pähkleid, kuid üldjoontes on võistluse ajal tarbitav toidukraam ikkagi kohalik.
Kuna katsumus on võrreldes eelmise aastaga poole pikem, siis kasvas kahekordseks ka eelarve. Mullu läks jõuproov maksma 17 400 eurot. Tänavu tuleb arvestada 35 300 euroga. Praeguseks on vajaminevast summast koos 8 protsenti. „Ühisrahastus toimub tavaliselt hästi sündmuse toimumise ajal. Loodetavasti läheb seekord samamoodi,“ avaldas Ratasepp lootust, et eelarve saab lõpuks ikkagi kokku.
Ratasepa sõnul on antud summa aga tõeline allahindlus. Eelkõige peab ta tänama teda võõrustavat Playitas Resort hotelli. Nimelt ujub eestlane nende hotelli basseinis (talle on igaks päevaks broneeritud oma rada) ja lisaks on tal seal 40-pevaks broneeritud kaks neljale inimesele mõeldud korterit. Majutuse juurde kuuluvad ka hommiku- ning õhtusöök. Kui tavaline inimene jalutaks tänavalt sisse ja sooviks samasugust teenust, siis maksaks see suurusjärgus 55 000 eurot.
„Nad tulevad hinna osas mulle kõvasti vastu. Lisaks võimaldasid nad talvel mul seal viis nädalat tasuta treenida. Nendega saavutatud kokkulepe on minu jaoks suurepärane,“ tunnistas Ratasepp.
***
Loe lähemalt, millise võistlusega on tegemist ning toeta mahuka eelarvega jõuproovi edukat korraldamist sportlase veebilehel www.raitratasepp.ee.
13. augusti blogi: Maailmarekordimees Rait Ratasepp asub püüdma esimest MM-tiitlit
Ultratriatleet Rait Ratasepp püstitas tänavu suvel kahekordses ultatraitlonis maailmarekordi 19 tunni 42 minuti ja 57 sekundiga. Augusti lõpus asub ta sel alal püüdma MM-tiitlit. Seni on Ratasepp maailmameistrivõistlustelt võitnud kaks hõbemedalit.
Ratasepp teenis nimetatud autasudest esimese hõbemedali 2015. aastal kahekordse ultratriatloni MM-il. Mullu võitis ta hõbeda kolmekordse ultratriatloni MM-il. Maailmameistrivõistlused toimuvadki kord aastas ning vastavalt eelnevalt tehtud taotlusele on kavas just kahe- või kolmekordne ultratriatlon.
Seekord asutakse medaleid jagama 30. augustil Leedus Panevėžyses. „Pealtvaatajate ja võistlejate seisukohast on see üks kihvitmaid ultratriatlone. Mina osalesin seal 2015. aastal. Jõuproov toimub Panevėžyse linnapäevade raames. Seetõttu on raja ääres rahvast väga palju. Kogu aeg käib suur pidu. Mulle see võistlus ka väga meeldib. Võistluse ajalugu on ka väga pikk. Esimest korda peeti ultratriatloni seal juba 30 aastat tagasi.“
Kokku on tänavusele MM-ile tulemas 46 osalejat. Ratasepp on seltskonnas ainus eestlane. Konkurents esikohale tõotab tulla tihe. Kohal peaksid olema eestlase kõik suuremad konkurendid.
„Pean olema realistlik, et ma ei pruugi olla väga värske. Hiljuti läbitud viiekordne ultratriatlon oli päris ränk. Viiekordne ultratriatlon on ikka kiiruse surm. Praegu tegelengi kiiruse taastamisega. Mõnes mõttes lähengi nüüd testima, kas kuus nädalat pärast viiekordse ultratriatloni läbimist on võimalik kahekordsel saada kirja aeg alla 20 tunni,“ märkis Ratasepp. „Lõpuks sõltub tulemus palju ilmast. Augusti lõpus võib Leedus olla ilm juba väga heitlik. Jahedas ja külmas ilmas on raske saada aega alla 20 tunni.“
Ratasepa sõnul on ultratriatlonis MK-etappide ning maailmameistrivõistluste konkurents reeglina üsnagi sarnase tasemega. Seega võib ta õnnestumise korral kindlasti sihtida kuldmedalit. Nagu ta ise tõdes, siis sarnase tasemega jõuproovidel on ta seni olnud kümnel korral poodiumil. Tulemusteks on olnud viis esikohta ning viis korda on ta tõusnud poodiumi teisele astmele.
Leedus toimuv MM on ühtlasi viimaseks ettevalmistuseks enne septembri lõpus Kanaari saartel algavat 40-kordset ultratrialoni. MM-i kahekordne on kavas katkematus formaadis ning 40-kordne päevases.
„Olen seda mitu korda testinud ning on näha, et katkematust formaadist päevasele on palju lihtsam üle minna. Eriti hea on seda teha kahe- või kolmekordse võistluse pealt. Niimoodi saan teha rattasõidus ja jooksus viimase tugeva pingutuse. Keha harjub asendiga ära ja seega ei ole sellega vaja ka enam hiljem tegeleda.“
***
Loe lähemalt, millise võistlusega on tegemist ning toeta mahuka eelarvega jõuproovi edukat korraldamist sportlase veebilehel www.raitratasepp.ee.
29. juuli blogi: Kuidas tulevad kokku Rait Ratasepa uskumatud treeningmahud?
Eesti ultratriatleedi Rait Ratasepa treeningmahud on tavasportlaste mõistes täiesti ulmelised. Eelmisel aastal sportis ta koguni 1195 tundi. Tänavu peaks treeningtundide arv küündima koguni 1300 tunnini.
Viimase viie-kuue aastaga on Ratasepa treeningmahud tõusnud drastiliselt. 2013. aastal rassis ta veel 559 tundi. Suurim muudatus on toimunud ujumise mahtudes. 2013. aastal läbis ta vees 93 km. Mullu oli see number juba peaaegu kümme korda suurem. Täpsemalt oli ujumise kilometraažiks 904 km.
„Esialgu treenisin ujumist omal käel. Kui Jüri Käeniga koostööd alustasin, siis läksid mahud kohe 800-900 km juurde,“ rääkis Ratasepp ning avaldas, et tegelikult ta igapäevaselt vastavaid numbreid eriti tähele ei panegi.
„Ma ei jälgi treeningmahte. Üritan lihtsalt järjest rohkem teha intensiivsemaid treeninguid. Igast intensiivsest treeningust taastumiseks tuleb teha madalates tsoonides trenne,“ tõi Ratasepp välja põhjuse, miks treeningutele kuluv tundide arv ikka kasvab. „Kui tahan teha kolme intensiivset jooksu nädalas, siis pean tegema kokku 12 jooksutrenni. Minu puhul tähendab üks intensiivne treening seda, et pingutusest välja tulemiseks pean tegema kolm rahulikumat trenni.“
Jalgrattasõidu ja ujumise osas on suhe kaks ühele ehk ühe intensiivse trenni kohta tuleb teha kaks kergemat trenni.
„Minu treeningtundide arv on selline, et naljalt seda suuremaks enam ei aja. Saan lihtsalt intensiivsusega veel natuke mängida. Jooksutrenni teen juba praegu sellisel tasemel, et juurde panna on keeruline. Seal on intensiivsuse tõstmine alati riskantne,“ avaldas Ratasepp.
Treeningmahtude osas tuleb tänavune aasta Ratasepa jaoks rekordiline, kuid seda peamiselt sügisel läbitava 40-kordse ultratriatloni tõttu. Selle ränga katsumusega alustab ta Kanaari saartel 28. septembril.
Ratasepa sõnul opereerivad samasuguste treeningmahtudega ka professionaalsed triatleedid. „Tean, et profitasemel on mõned mehed teinud aastas 1400 treeningtundi, kuid see ei ole neile teiste ees eelist toonud. Ultratriatlonis on suuremad mahud muidugi kasulikumad. See õpetab keha kauem kestma,“ selgitas ta.
36-aastane Ratasepp usub, et samamoodi vormi hoides suudab ta ultratriatlonis tipus püsida veel pikalt. „Kui on hea põhi all, siis on võimalik ka 50-aastaselt heidelda esikohtade eest. Eks sellises vanuses tuleks juba rohkem distantse valida. Siis tuleks keskenduda võsitlustele, kus on oluline võime magamata olla püsivas liikumises. Pikemate distantside rekordite püüdmise võiks jätta aega, kus vanus on juba kõrgem,“ arvas ta ning lisas, et lühemate distantside rekordeid proovib ta parandada lähiaastatel.
Praegu harjutab Ratasepp Eestis ning enne 28. septembril Kanaari saartel algavat 40-kordset ultratriatloni plaanib ta osaleda Leedus kahekordse ultratrialtoni MM-il. Jõuprooviga tehakse algust 30. augustil.
„See võistlus sobitud minu plaanidesse väga hästi. Koos sõiduga võtab see aega neli päeva. See on selline väike ettevalmistus septembriks. Lisaks on Leedus kohal mitu väga tugevat konkurenti,“ põhjendas Ratasepp, miks ta sel suvel veel ühe kahekordse ultratriatloni läbib.
Teekonda Kanaari saarte poole alustab ta 16. septembril.
***
22. juuli blogi: Rait Ratasepa näitel: kuidas aju ära petta ja teha 40 päeva järjest ränkrasket sporti?
Sel hooajal juba kahe- ja viiekordse ultratriatloni läbinud Rait Ratasepp valmistub nüüd 40-kordseks ultratriatloniks. Jõuproov algab septembris Fuerteventural. Ultramehel tuleb kokku läbida 152 km ujudes, 7200 km jalgrattal ning 1688 km joostes. Lisaks füüsilisele valmisolekule peab selliseks ettevõtmiseks väga terav olema ka vaim.
„Vaimse poole treenimise võimalusi on mitmeid. Üheks olulisemaks on raskete katsumuste kordamine. Kindlasti inimesed nõustuvad minuga, kui ütlen, et mingit rasket asja on teistkordselt juba lihtsam teha,“ märkis Ratasepp, et kõige tähtsam on tekitada kehas eneseusk.
„Eneseusu tekitamiseks on mul välja töötatud oma süsteem. Treeningtüskli raames võtan eesootava distantsi osadeks ning läbin vajaliku maa juba laagris ära. Kui tean, et mul tuleb näiteks läbida rattal 1800 km, siis jagan rattadistantsi osadeks. Soovin, et kehal tekiks arusaam, kui pikalt on vaja ratta seljas olla,“ lisas Ratasepp.
40-kordse ultratriatloni tarbeks sai talvel tehtud laager Hawaii'l. Vaikse ookeani saarestikus sportis ta täpselt 40 päeva järjest. „Laagri pikkus ei olnud juhus. Valmistasin keha ette katsumuseks, kus on vaja 40 päeva järjest sportida. Selline meetod on minu lemmik ja on seni hästi toiminud. Sügisel on eneseusk seetõttu juba palju kõrgem,“ avaldas Ratasepp. „Kui inimene tahab joosta esmakordselt maratoni, siis selleks valmistumisel tuleks esmalt maraton läbida ühe päeva jooksul osadena. Distantsi võiks jagada kolmeks või neljaks. Inimese aju töötab 24-tunni süsteemis. Kui inimene suudab 24 tunni jooksul maratoni osadena läbida, siis tekib ajul arusaam, et maratoni läbimine järjest on samuti võimalik.“
Pika distantsi läbimise kõrval on ultratriatleetide jaoks teiseks oluliseks aspektiks korduste tegemine. Nimelt võisteldakse tihtilugu küllaltki lühikestel ringidel. Kui on vaja läbida näiteks kolm maratoni, kuid seda tuleb teha 3 km pikkusel ringil, siis selline asi võib hakata vaimu närima.
„Lühikesteks võistlusringideks sean end valmis reeglina talvel. Rattasõitu treenin ma talvel tihti rattapuki peal. See on vaimselt ja füüsiliselt hästi keeruline. Kui õppida pukil sõitmist nautmine, siis aeg enam ei veni ja see ei olegi üle mõistuse raske,“ avaldas Ratasepp.
Sisuliselt sama asi on jooksmisega. „Aasta jooksul läbin ma üle poole kilometraažist jooksulindi peal. Seal on väga oluliseks oskuseks aju välja lülitamine teadmisest, et tegelikult oled sa ju ühe koha peal. Kui see nipp kätte saada, siis on ka võistluse ajal võimalik lühikeste ringide peal joosta. See on vajalik, kuna muidu mõtled lihtsalt üle ja lähedki väheke hulluks.“
Kolmanda nipina toi Ratasepp välja muusika. Tema puhul võib rääkida muusika puudumisest. „Minu käest on küsitud, millist muusikat ma treeningute ja võistluste ajal kuulan. Mina aga sellist asja ei kasuta. Trenni tehes näen, et valdav osa inimesi kuulab muusikat. Minu nägemuse järgi üritavad nad nende jaoks ebameeldivat tegevust meeldivamaks muuta. Sellega üritatakse mõtteid eemale viia, et aeg läheks kiiremini. Tegelikult toob see võimekuse osas tagasilöögi, kui treenida muusikaga ja võistluse ajal seda kasutada ei saa. Ultratriatlonis ongi muusika kuulamine osadel jõuproovidel keelatud.“
Ratasepa sõnul on ta muusika kuulamist kaalunud ainult katkematu formaadi puhul, kui tal on tulnud öösel pimeda võistelda. „Ilma muusikata treenimine on oluline, kuna see õpetab protsessi nautima,“ põhjendas ta.
Vaimse ettevalmistuse juures on väga oluliseks aspektiks ka täpsete võistluskuupäevade teadmine. „Mina plaanin suured katsumused alati pikalt ette. Sellisel juhul jõuavad pea ja keha sellega harjuda. Alguses tundub ettevõtmine tihti jabur ja meeletu. Seejärel hakkad juba mõttega harjuma. Kui tead kuupäevi, millal kõik pihta hakkab, siis see ongi vaimu valmis seadmine selleks päevaks,“ lõpetas Ratasep loetelu vaimse ettevalmistue osas.
***
16. juuli blogi: Ratasepp ebainimlikust katsumusest: rattasõidu järel turgutati mind neli tundi elule, jooksu alguses tuli kopsudest lihtsalt röga üles
Rait Ratasepp lõpetas esmaspäeva varahommikul Austrias järjekordse ebainimliku kautsumuse, kui ta ületas viiekordse katkematu ultratriatloni senise maailmarekordi. Üks mees oli aga siiski kiirem ja eestlasel tuli leppida teise kohaga.
Eelmiseks tippmargiks oli prantslase Emmanuel Conraux' 73:18.16. Ratasepp sai Austrias ajaks 72:55.29. Võistluse võitnud ja maailmarekordimeheks kerkinud sakslane Richard Jung ületas lõpujoone tulemusega 71:07.24.
„Praegu olen veel Austrias. Õhtul toimub võistluse lõpetamine. Pooled võistlejad on endiselt rajal. Praeguseks on 15 sportlast lõpuni jõudnud,“ tõdes Ratasepp teisipäeva ennelõunal reede hommikul alanud jõuproovi kohta.
Ratasepal õnnestus Austrias üks eesmärk täita ning eelmine maailmarekord sai ületatud. Samas soovis ta ideaalse stsenaariumi järgi saada aja alla 70 tunni. Nendele plaanidele tõmbasid kriipsu vihm ja külm ilm.
„Olud kujunesid oodatust palju keerulisemateks. Alguses lubas veidike vihma ja seejärel ilusat ilma. Lõpuks osutus ilm ikka väga kehvaks. Öösiti sadas ja temperatuur oli ehk 10 kraadi,“ kirjeldas Ratasepp olusid. „Külmetasin ise ka ikka korralikult. Lõpuks jäin haigeks. Jooksudistantsi alguses oli kõht korrast ära ning kopsust tuli konkreetselt röga üles. See oli päris vastik.“
Ratasepa sõnul oli esimeseks tagasilöögiks kehv ilm ujumise ajal. Vee temperatuur oli tavapärase 24 kraadi asemel 21 kraadi. „Ujumise aeg oli hea, kuid külm vesi nõudis palju pingutust. Veest väljudes oli selge, et trapetslihas on teinud arvatust rohkem tööd ja lisaks ka külma saanud. Ratta seljas läks see iga tunniga valusamaks ja kangemaks,“ kirjeldas ta.
„Ka rattasõidu aeg oli korralik, kuid seejärel ei olnud võimalik kohe jooksma minna. Ratta seljast tulles kulus neli tundi, et mind uuesti elule saada. Plaan oli kohe jooksma minna, kuid keha ei tulnud lihtsalt järele,“ avaldas Ratasepp. „Vahetusalas olles olin täiesti tühi. Energeetiliselt läks seis aina kehvemaks. Kogu keha oli paistes, keha hoidis vett kinni. Mao keskkond oli nii happeline, et söögitorus olid kõrvetised. Ma ei ole kunagi jooksudistantsi eel olnud sellises seisus. Tundus uskumatu, et nüüd tuleb joostes veel 211 km läbida. See seis oli ka minu enda jaoks murettekitav.“
Nii tuli Ratasepal ka jooksudistantsil teha plaanitust rohkem peatusi. Lõpuks magas ta võistluse ajal kokku ligemale neli tundi.
„Kolmanda maratoni lõpuks olin langenud kolmandale kohale ja neljas hingas ka kuklasse. Seejärel oli vaja juurde panna,“ rääkis Ratasepp, kes tegi 78 ja 33 km enne lõppu veel kerged pausid.
Vaimselt oli Ratasepa jaoks kõige keerulisem jooksu lõpuosa, kui selgus, et arvatud ühe ringi asemel tuleb joosta veel kaks. „Kutsusin seejärel ühe tiimiliikme endaga kaasa, kuna ei teadnud, kuidas aju ja keha sellises olukorras käituvad, kui selgub, et lõpuni on arvatust pikem maa.“
Katkestamise mõtet ultratriatleedil siiski pähe ei tulnud. „Võisteldes muutub valu ajapikku lihtsalt talutavamaks. Võistlust pooleli jättes valu aga võimendub. Negatiivne emotsioon muudab valu talumatuks,“ põhjendas Ratasepp, miks ei tasu kunagi jõuproovi pooleli jätta. „Praegu on seis juba parem. Ühe ööpäevaga olen päris korralikult taastunud.“
Ratasepp ja seekord Austrias võidutsenud sakslane Jung on seni teineteise vastu võistelnud kuuel korral. Üldine seis on nüüd 3:3.
***
8. juuli blogi: Viiekordsel ultratriatlonil osalemine maksab soolase summa, Ratasepp loodab rekordiliselt pikalt magamist vältida
Hiljuti Saksamaal Emsdettenis kahekordsel ultratriatlonil maailmarekordi (19:42.57) püstitanud Rait Ratasepp asub sel nädalal tipptulemust püüdma viiekordsel ultratriatlonil. Reede hommikul asub ta tippmarki püüdma Austrias. Loodetavasti õnnestub tal finišeerida esmaspäeva varastel tundidel.
„Reede hommikul kohaliku aja järgi kell seitse on juba start. Ideaalis loodaksin, et esmaspäeva varahommikuks on võistlus minu jaoks läbi. Tulemus alla kolme ööpäeva oleks ideaalne,” tunnistas Ratasepp.
Viiekordse katkematu ultratriatloni maailmarekordiks on 73 tundi 18 minutit ja 16 sekundit. Tippmark kuulub alates 2005. aastast prantslasele Emmanuel Conraux’le, kes püstitas maailmarekordi Mehhikos Monterrey’s.
„Maailmarekordi püüdmine on üsna reaalne. Olen sel rajal eelmisel aastal juba võistelnud ning rada on hästi kiire. Tean enda praegust vormi. Kui ootamatuid takistusi ette ei tule, siis rekord peaks olema tehtav. Vorm on selle püüdmiseks kindlasti piisav,” arvas ta.
Ideaalis loodab Ratasepp võistluse läbida isegi alla 70 tunni. „Mida pikemalt rajal olla, siis seda tõenäolisemaks muutub unepausi vajalikkus,” tõdes ultratriatleet.
Praeguseks on Ratasepal kindlalt paigas ka võistlustaktika. Nii ujumise kui ka rattasõidu soovib ta läbida järjest ja ilma ühegi pausita. Ujumise peale peaks kuluma umbes 6 tundi ja rattasõidu peale 30 tundi.
„Jooksu jaoks on välja mõeldud plaan, mille järgi peaksin iga 30 km järel tegema kerge söögipausi. Seni olen kõige pikemalt magamata sportinud 55 tundi järjest. Sealt on võimalik aga kaugemale minna. Seekord loodan järjest üleval olla ja sportida 70 tundi,” avaldas Ratasepp. „Eesmärk ongi viia maailmarekord alla 70 tunni. Jalgrattarada on hästi kiire. Seal on neli kurvi, kus saab sisuliselt täishooga läbi sõita (rattasõidus on ühe ringi pikkuseks 2,73 km ning ringe tuleb läbida 330). See annab rekordi püüdmisele palju juurde. Praegu lubab küll vihma, kuid loodetavasti püsib hea ilm.”
Austria jõuproovil on osalejaid koguni 33. Osavõtumaks ühele sportlasele on 1000 eurot.
„Tegelikult see summa väga suur ei olegi. Kui üks Ironman (ühekordne täispikk triatlon) maksab umbes 500 eurot, siis viiekordset läbides saab ühe triatloni 200 euroga,” viskas Ratasepp lõbusalt naja, et pikemal distantsil võistelda on justkui odavam.
***
1. juuli blogi: Ultramees Rait Ratasepp suurimast puudusest: valesti õpitud liigutust harjutasin välja neli aastat
Ultratriatleet Rait Ratasepp on aastate jooksul tunnistanud, et tema kõige nõrgemaks alaks on ikka olnud ujumine. Tänavu kahekordse ultratriatloni maailmarekordi püstitamise järel tõdes ta, et arenguhüpe tuli just rattasõidu ja jooksmise pealt.
Viimastel aastatel on Ratasepp ujumisse palju panustanud, kuid väga palju paremaks ta sel alal enam areneda ei saa.
„Ujumise juures mängib suurt rolli lapsepõlv ja toonased kokkupuuted veega. Kui lapsepõlves on ujumise osakaal jäänud kasinaks, siis on keeruline saavutada õiget kiirust ja veetunnetust. Tippudel on ujumine lapsest peale selge,“ rääkis Ratasepp ala õppimisest. „Teiseks oluliseks aspektiks on tehnika. Kui täiskasvanuna ujuma õppida, siis tuleb seda kohe teha korrektselt. Seda tuleks teha treeneri käe all. Mina õppisin ise ja õppisin valesti.“
Nagu Ratasepp tõdes, siis tema lapsena ei ujunud ning hiljem asus ta õppima omal käel. „Mina õppisin krooli ujuma pea vee peal. Niimoodi vajuvad jalad alla ja kiirust ei ole ollagi,“ tõdes ultramees.
„Ise pusides jäi vale tehnika sisse. Selle välja saamine oli väga keeruline töö. Täna on fakt see, et saan ujumises veel natuke paremaks minna, kuid lühemate distantside meestega võrdsel tasemel ei hakka ma kunagi ujuma. Nüüd olen teinud neli aastat koos Jüri Käeniga tõsist tööd. Selle ajaga on ujutud ligemale 3500 km. Areng on olnud suur, kuid iga järgmise sammu jaoks oleks vaja juba väga palju tööd. Selle tõttu kannataksid juba teised alad,“ kirjeldas Ratasepp. „Ujumine on ala, mida ma omal käel ei tee. Jüri Käen annab kavad. Tema abi on hindamatu.“
Ratasepp kirjeldas, et omal käel hakkas ta ujumist õppima 15-aastaselt ja seal saidki tehtud vead, mida on tulnud siiamaani välja harjutatud. „Rannas käimise kõrvalt hakkasin ujuma. Praegusega võrreldes oli see pigem lihtsalt suplemine. Tõsisemalt hakkasim omal käel ujuma, kui 2001. aastal esmakordselt triatloni proovisin. Esimesel triatlonil olin veest välja tulle eelviimane,“ meenutas ta toonaseid aegu.
Ratasepa sõnul ujub ta enamikest ültratriatleetidest rohkem. Aastane kilometraaž on koguni 900 kuni 1000 km. Siiski on ujumine ala, kus on raske suurt edumaad saavutada. Ujumises võid kaotada parimatele ehk 15-20 minutit, kuid jooksmises arvestatakse kaotust juba tundides.
„Kui tahan ikkagi tulemust teha, siis pean põhilist rõhku panema rattasõidule ja jooksmisele. Nad teevad küll veetunnetust kehvemaks, kuid just rattasõidu ja eriti jooksmisega on võimalik rajal palju võita,“ võttis ta kokku enda üldise filosoofia. „Praegu treenin ujumist eelkõige selle sihiga, et veest välja tulles oleks enesetunne hea.“
***
25. juuni blogi: Raudmees Ratasepa igapäevane kaloraaž on ootamatult madal: keha peab töötama säästlikult
Suurest pingutusest taastumine on alati omamoodi ettevõtmine. Ultramehe Rait Rataepa sõnul võib taastumisprotseduure olla mitmeid, kui kõige paremini taastub keha olukorras, kus jooksmist saab vältida.
„Taastumise puhul tuleb alati teha jooksmisest paus. Traitloni kolmest alast lõhub just jooksmine kõige rohkem lihaseid. Viimati toimunud võistluse järel istusin kaks päeva autoroolis ja sealt tuli taastumise osas tagasilöök. Võimaluse korral üritan järgmistel päevadel ikka ujuda ja rattaga sõita. See aitab taastumisele kaasa,” rääkis Ratasepp.
„Suure pingutuse järel teen alati kergemaid trenne, mille mõte on hoida keha töös ja liikumises. Pulss on sellisel juhul madal ja see ei olegi mingi koormus. Ujumine on taastumise juures alati parim lahendus,” avaldas Ratasepp oma nippe. „Pärast Eestisse naasmist olen iga päev ujunud (pärast kahekordse ultratriatloni maailmarekordi püstitamist jõudis Ratasepp kodumaale tagasi eelmisel kolmapäeval). Homme ujun juba 9 km.”
„Ujumine on minu kõige nõrgem ala. Selle ala enesetunne näitab ära, kas olen korralikult taastunud. Praegu ei ole tunnet, et midagi oleks viltu,” lisas ta ning märkis, et taastumisest annab hea pildi ka vereproov.
Taastumise juures mängib olulist rolli ka toitumine. „Võistluse ajal söön kõike seda, mille järgi mul on isu. Võistluse järel kaotan menüüst suhkurpõhised magusad tooted. Näiteks šokolaadi. Toitumise puhul on üldse nii, et teen ise võimalikult palju süüa. Kirjutan iga päev üles täpsed söögikogused. Toidul on taastumises suur osa. Katsun võimalikult kvaliteetset toitu süüa. Teen salateid jne.”
Legendaarsete vastupidavussportlaste puhul on mitmel puhul meediast läbi käinud, et mõni suudab päeva jooksul sisse ahmida kuni 10 000 kcal. Ratasepa sõnul peavad ultramehed tegutsema aga väga ökonoomselt ning tema puhul mingist meeletust kaloraažist rääkida ei saa.
„Võti on selles, et olen õpetanud keha hästi väikese energiakuluga liikuma. Minu kehakaaluga mees peaks keskmiselt päevas ära tarbima 2200 kcal. Kui ma teen päevas viis kuni kuus tundi trenni, siis tarbin natuke alla 4000 kcal päevas. See näitab, et keha töötab säästlikult,” märkis ta ning tõi välja, et võistluse ajal on tema pulss reeglina väga madal. „Viimati oli kogu pingutus aeroobses läves ja seetõttu ei olnud energiakulu suur. Pulss oli alla 120. See ongi võti. Kõike tuleb teha ökonoomselt.”
Lisaks ei saa ta läbi ka füsioterapeudi abita. Muuhulgas on Ratasepp kasutanud ka massaažisaabaste abi. „Selliseid saapaid kasutan ainult pika võistluse ajal. Kui seda iga päev kasutada, siis muutub keha laisaks,” tõdes ta.
Septembris algaval 40-kordsel ultratriatlonil on Ratasepal igapäevaselt kasutada füsioterapeudi teenus ning nii pikal katsumusel teistmoodi ei saakski.
Järgmine kord tuleb Ratasepp starti 12. juulil, kui teda ootab Austrias ees viiekordne ultratriatlon.
***
17. juuni blog: Maailmarekordi püstitanud Rait Ratasepal jäi üks suur eesmärk ebaõnne tõttu siiski täitmata
Rait Ratasepal on käimas suur ettevalmistus 40-kordseks ultratriatloniks, mis algab Fuerteventural 28. septembril. Suure sihi poole teel olles osales ta Saksamaal Emsdettenis kahekordse ultratriatloni MK-etapil. Suurepärase võistluse teinud Ratasepp saavutas esikoha ning püstitas 19:42.57-ga maailmarekordi. Robert Karasi nimele kuulunud tippmargi lõi ta üle ühe minuti ja 36 sekundiga.
„Eelmine rekord oli püstitatud samal rajal kaks aastat tagasi. Võrreldes toonase korraga olid ilmastikuolud võrreldavad. Natuke saime vihma ka, mis tegi rattasõidus tagasipöörde hästi aeglaseks. Kui vihma ei oleks sadanud, siis võiks öelda, et olid peaaegu ideaalsed tingimused,“ rääkis Rataepp rekordilisest jõuproovist. „Rattasõidu rada võiks olla muidugi kiirem. Nulli pidurdamine võtab palju aega. Kui seda teha 82 korda, siis paistab see eriti silma. Jooksurada oli aga väga kiire.“
Maailmarekordi võttis Ratasepp sihikule rattasõidu järel. „Kui ratta seljast maha tulin, siis olin rajal olnud ligemale 13 tundi (täpne aeg 10:47.15). Teadsin, et olen võimeline läbima kaks maratoni alla seitsme tunni. 10 km enne lõppu sain aru, et läheb sekundite mänguks. Seetõttu tõstin lõpuks ühe km läbimise tempo isegi 4.14 peale.“
Kuigi võistlus tõi Ratasepale maailmarekordi, siis üks suur eesmärk jäi siiski täitmata. Nimelt ei ole ta kordagi suutnud ultratriatloni raames rattasõitu ühe hooga läbida. Ka sel korral tuli tal ratta seljast korra maha tulla. 360 km läbimise jooksul läks kahjuks rattal rehv katki.
„Õnneks oli õnnelik õnnetus. See juhtus 500 m kaugusel meie tiimi baasist. Pidin tempo maha võtma ja tagumise ratta ära vahetama. Ajan siiamaani taga võistlust, kus ei peaks kordagi ratta pealt maha tulema. Seekord ei pidanud ma isegi WC peatust tegema. Rehvi purunemine oli ainus kord, kus jalad 360 km jooksul maad puudutasid,“ tõdes Ratasepp, et üks siht jäi tal siiski täitmata.
Võrreldes eelmise aastaga on Ratasepp teinud enda sõnul korraliku arenguhüppe. Eelkõige on samm edasi tehtud rattasõidus ja jooksmises.
„Eelmisel aastal läbitud 20-kordne ultratriatlon on rattasõidu võimekust kõvasti parandanud. Kui sõita 20 päeva järjest 180 km, siis lihtsalt saad paremaks,“ avaldas ultramees. „Ka jooksus on selge arenguhüpe. Esimese poole aastaga olen treeningutel läbinud juba 4000 jooksukilomeetrit. Olen suuri mahte suutnud veelgi kasvatada. Joostes on mul pulss enamasti 120 juures. Just see lubas mul seekordsel võistlusel viimase 10 km jooksul tempomuutuse teha.“
Ratasepp tuleb taas rajale juulis, kui ta osaleb Austrias viiekordsel ultratriatlonil. Sel alal on maailmarekordiks prantslase Emmanuel Concraux'i 73 tundi 18 minutit ja 16 sekundit. Tippmark püstitati juba 2005. aastal Mehhikos Monterrey's. Eestlane sihib maailmarekordit ka seal.
***
10. juuni blogi: Kuidas tegi ultramees Rait Ratasepp hüppe kõrgemale tasemele? Päevatöö tuli sinnapaika jätta
Eesti ultratriatleet Rait Ratasepp on poolehoidjatele kõrgetasemelisi tulemusi pakkunud juba mitu aastat. Ratasepa sõnul paranesid tema sooritused hüppeliselt, kui ta igapäevase advokaaditöö sinnapaika jättis.
Sportliku poole pealt oli nüüdne ultramees rahulolematu, et maratonijooksus ei suutnud ta aastaid teha arenguhüpet ja sisuliselt tammus ta ühe koha peal. Päevatöölt lahkumise järel leidis ta enda jaoks aga ultratriatloni.
„2013. aasta mais tulin advokaadibüroost ära ja mõtlesin, et võtan aja maha. Oli plaan rohkem spordile pühenduda. Toona ei olnud veel ultratriatloni plaane. Aja maha võtmise järel läksin oktoobrist Kanaari saartele elama. Seitsmeks kuuks. Seal hakkasin trenni tegema nii, et muid kohustusi ei olnud. Seal oldud aja jooksul tekkis mõte teha ultratriatlonit. Esimese stardi tegin 2014. aasta juuli alguses Ungaris. Tegemist oli kahekordse ultratriatloniga,“ meenutas Ratasepp uue teekonna algust.
Tõsisema spordi juurde sattus Ratasepp kaitseväe ajal. Toona said tõsiselt kätte võetud jooksutrennid. 2000-ndate alguses proovis ta paaril korral triatloni. Järgmise stardi sel alal tegi ta 2010. aastal. Seejärel hakkas ta regulaarselt osalema kodumaistel jõuproovidel. Esimeseks ultratriatloniks oli kahekordse läbimine 2014. aastal.
„Selleks kulus 22,5 tundi. Võitsin selle võistluse nii ära, et järgmine osaleja tuli finišisse alles kolme tunni pärast. Esimene reaktsioon oli, et äkki oli lihtsalt vedamine. Pärast seda korda teadsin, et aasta pärast proovin uuesti,“ meenutas ta esimest starti.
Varasemalt igapäevaselt juristina tegutsenud Ratasepa sõnul oli päevatöölt lahkumine üsna raske. „Selle sammu astumine on väga keeruline. Kui see aga ära teha, siis asjad loksuvad paika. Mul ei olnud ühtegi laenu kaelas. Mul oli Tartu külje all maatükk. Müüsin selle maha ja sealt saadud rahaga oli plaan aasta kuni poolteist muretult toimetada. Suur pluss oli kohustuste puudumine. Ainuke kulu on toidukulu. Praegu ei võta ma reaalselt ühtegi kohustust, mis piiraks ajalisi võimalusi. Niimoodi toimetan,“ kirjeldas Ratasepp, kes on hiljem siiski projektipõhiselt veidike ka juristina tegutsenud.
Isaks saamise järel läks ta vahepeal korraks poole kohaga päevatööle tagasi, kuid püsivate sponsorite toel õnnestus siiski taas ainult spordile pühenduda.
„Tahtsin ise näha, kui kaugele on võimalik jõuda. Advokaadibüroos tegin pikki tööpäevi. Selle kõrvalt oli võimalik aastas sportida kuni 500 tundi. Töölt lahkumise järel tõstsin koheselt treeninmahud kaks korda kõrgemaks. Öeldakse, et nii kiiresti ei tohiks mahte tõsta, kuid see on tegelikult muinasjutt. Kõike on vaja lihtsalt jälgida. Võtsin toitumise kontrolli alla. Kui kõiki asju jälgid ja stressitase on maas, siis tegelikult saab küll. See on see, mida ma teha tahan. Tahan teha päevad läbi sporti.“
***
3. juuni blogi: Ratasepp üritab enne ebainimlikku katsumust kahel korral maailmarekordit rünnata
Septembri lõpuks 40-kordse ultratriatloni läbimist alustav Rait Ratasepp teeb eelnevalt kaks nö proovivõistlust, et keha oleks suureks pingutuseks ikka paremini valmis. Fuerteventural toimuva ebainimliku katsumuse eel ootab teda esmalt kahekordne ultratriatlon Saksamaal ja seejärel viiekordne Austrias.
Esimene nimetatud jõuproov algab juba 15. juunil. Tegemist on katkematus formaadis võistlusega, kus Ratasepp on varasemalt teinud tulemuse 20 tundi ja 14 minutit. Seekordsel jõuproovil soovib ta saada aja alla 20 tunni. Maailmarekordiks on 2017. aastal poolaka Robert Karase poolt kirja saadud tulemus 19:44.43. Tipptulemus sündis Saksamaal Emsdettenis.
„Sellel jõuproovil sõltub lõppaeg hästi palju ilmast. Kui peaks vihma sadama, siis läheb rattasõidus kurvides libedaks ja superaja saavutamine muutub keeruliseks,“ rääkis Ratasepp teda järgmisena ootavast jõuproovist. „Igal juhul lähen ma alati püüdma maksimaalselt head aega. Seega proovin võimalusel rünnata ka maailmarekordit.“
Kaks nädalat ja viis päeva pärast Saksamaa võistlust on ta stardis juba Austrias, kus on kavas viiekordne katkematu ultratriatlon. Seal on maailmarekordiks prantslase Emmanuel Concraux'i 73 tundi 18 minutit ja 16 sekundit. Tippmark püstitati juba 2005. aastal Mehhikos Monterrey's.
„Sel alal on minu jaoks maailmarekrodi püüdmine reaalsem. Eks sel alal püütakse ka unelmate piiri, milleks on aeg alla 72 tunni ehk tulemus alla kolme ööpäeva,“ tutvustas Ratasepp.
Sel jõuproovil ootab Rataseppa ees pingeline võistlus sakslase Thorsten Eckertiga. „Tugev konkurents on hea aja püüdmise juures alati oluline. Seega on suurepärane tema taas konkureerida,“ lisas eestlane.
Nii Saksamaal kui ka Austrias toimuvad jõuproovid on osalejate mõttes maksimaalselt välja müüdud. Kahekordsel ultratriatlonil on rajale tulemas 66 sportlast ning viiekordsel 33 huvilist.
„Tunnen, et sel aastal on mul paranenud nii rattasõidu kui ka jooksmise võimekus. Seega on heade tulemuste püüdmine reaalne,“ hindas Ratasepp.
***
27. mai blogipostitus: Inimvõimete piire nihutava Rait Ratasepa uuest katsumusest pikema distantsi on läbinud ainult kaks meest, kuid seda kergemal rajal
Eesti ultratriatleet Rait Ratasepp alustab septembri lõpus järjekordse hullumeelse katsumusega. Sel korral ootab teda ees 40-kordse ultratriatloni läbimine. Eelmisel aastal läbis ta poole lühema võistlusmaa ehk 20-kordse ultratriatloni.
Ratasepp läbib 40-kordse ultratrialtoni Kanaari saartel. Täpsemalt teeb ta seda Fuerteventural. Katsumus saab ette võetud päevases formaadis ehk iga päev tuleb läbida üks täispikk triatlon. Kokku ujub Ratasepp 152 km, jalgrattal väntab ta 7200 km ning joostes tuleb distantsi pikkuseks 1688 km.
„Täpselt 40-kordset ultratriatloni ei olegi keegi varasemalt teinud. Tehtud on veidike enamat, kuid sedagi ainult kahel korral,“ avaldas Ratasepp, et tema katsumus on midagi ainulaadset.
2015. aastal läbis prantslane Ludovic Chorgnon 41-kordse ultratriatloni. Ühe päeva keskmiseks ajaks oli tal 13 tundi. Samal aastal läbis ameeriklane James Lawrence 50-kordse ultratriatloni. Tema võistluspäeva keskmiseks ajaks oli 16,5 tundi.
„Mind huvitab eelkõige ikkagi kiirus. Minu eesmärgiks on päevane keskmine aeg hoida alla 12 tunni,“ avaldas Ratasepp. „Võrreldes nende kahe sooritusega on minu võistlustrass tunduvalt raskem. Nemad tegid oma ultratriatloni paljuski sileda maa peal. Mind ootab Kanaaridel ees aga kõvasti tõusumeetreid.“
Kohale tuleb ka dopingukontroll
Ratasepp soovis sel korral püüda Guinnessi rekordit kahes formaadis - läbida ajaliselt kõige kiiremini 40 järjestikust täispikka triatloni ning läbida ajaliselt kõige kiiremini 40 järjestikust jooksumaratoni (triatlonide sees). Esimese kohta sai eestlane juba vastuse, et säärast rekordit pidama ei hakata. Teise kohta vastus veel puudub.
„Märtsi alguses saatsin taotlused ära. Kokkuvõtte tulemuse kohta öeldi, et seda taotlust ei rahuldata. See pidavat olema Guinnessi rekordi jaoks liiga unikaalne võistlus. Ega nende ettevõtmine on ka mõeldud raha teenimiseks. Neil on keeruline 40 päevaks inimest sellise võistluse ajaks kinni panna,“ põhjendas Ratasepp. „Maratoni osas ei ole ma veel taotlusele vastust saanud.“
Vaatamata sellele kavatseb Ratasepp kogu võistluse detailselt dokumenteerida. Kõiki alasid on jälgimas inimesed, kas annavad iga soorituse järel allkirja, et kõik toimus just nii nagu paberil kirjas. Lisaks tahab Ratasepp tellida võistluse viimaseks päevaks kohale ka dopingukontrolli.
Ametliku rekordi kirja saamiseks peaks võistlusel stardis olema ka rohkem osalejaid. Startijaid peaks olema vähemalt kaheksa.
Praeguseks on Ratasepp lõpetanud Kanaari saartel treeninglaagri. Seal sai sisuliselt paika pandud ka tänavuse aasta võistlustrass. „Sel aastal tuleb mind võistluse ajal abisatama 22-24 inimest. Kuna kokku kestab see 40 päeva, siis on vajalik, et abiliste ring oleks suur ja nad oleksid pidevalt värsked,“ rääkis Ratasepp plaanidest.
Sarnaselt eelmisele aastale hoiab Delfi Sport ka sel suvel Ratasepa tegemistel silma peal ning aitab lugejatel aimu saada, kuidas ettevalmistus suureks katsumuseks sujub.
***
Loe lähemalt, millise võistlusega on tegemist ning toeta mahuka eelarvega jõuproovi edukat korraldamist sportlase veebilehel www.raitratasepp.ee.
