Coopi meeskonna aprilli mahtus viis kohtumist erinevates meistrivõistluste faasides ja mõnes mõttes ka viis väga eripalgelist mängu. Vaheturniiri viimases kohtumises jäädi selgelt 18:32 alla HC Tallinnale, siis aga alistati veerandfinaalis mullune pronks Viljandi HC 33:23 ja 31:20.

"Võib vist öelda, et Viljandi vastu tulid meil mängud väga hästi välja. Nii kaitse kui rünnak toimis ja saime head võidud. Üks faktor oli kindlasti, et saime täiskoosseisuga mängida, kõik vigastatud olid rivis tagasi. Samas teadsime, et Viljandil on mitmeid pallureid puudu ning tundsime, et peamegi võitma," lahkas tänavu meistriliigas 57 väravat visanud Veiko.

Poolfinaalseeria kahes esimeses mängus tiitlikaitsja Põlva Servitit eriti kimbutada ei suudetud ning tuli kaks kaotust, 22:36 ja 30:38. "Servitil on ikka palju pikem pink ja võrdsemad vahetused, raske on vastu saada. Üks mäng on veel ees, aga reaalselt võtame seda kui head harjutamisvõimalust pronksiseeriaks," tunnistas 20-aastane vasakukäeline.

Veiko alustas käsipalliga juba esimeses klassis Kalmer Mustingu käe all, samas grupis näiteks Carl-Eric Uibo ja Sander Sarapuuga ning on peatreeneri hinnangul nii kaugele jõudnud sihipärase ja visa tööga. Nii Eesti U18- kui U20-koondises pallinud Veiko tegutseb platsil kas kas paremsisemise või paremäärena.

"Kui aus olla, siis ei oska hetkel isegi öelda, kumb positsioon mulle paremini sobiks. Võibolla suurust ja viset arvestades, oleksin tagaliinis parem, aga praegu mängin rohkem äärel. Coopis vahetame Otto Karl Kondiga pidevalt kohti, nii kaitses kui rünnakul, sõltuvalt väsimusest. Neid vahetusi teeme täitsa iseseisvalt, tunde järgi, neid Kalmer ette ei kirjuta," selgitas Veiko.

"Hooaeg tervikuna on mul üldiselt läinud hästi, ainult uue aasta algul saadud hüppeliigese vigastus lõi asjad sassi. Enne seda oli seis väga hea, ent sisse tuli poolteist nädalat pausi ja vorm pole praegugi ideaalne, sest kohati annab trauma veel tunda," sõnas TalTechi Tartu kolledžis küberfüüsikalisi süsteeme tudeeriv Veiko.