Asjaosalised pajatavad: Chizoba lugu – kuidas suurest viilijast sai liiga parim ründaja
Pärnu Võrkpalliklubi ridades Eesti meistriks kroonitud Martti Keel ja Tamar Nassar tõdesid taskuhäälingusaates “Kuldne geim”, et parema tööeetika korral võinuks meeskond lõppenud hooajal rohkem kui ühe tiitli võita.
“Mina olin hooaja alguses väga positiivselt meelestatud, kui nägin kontrollturniire. Olime seal väga võimsad ja olin kindel, et meile ei saa tänavu keegi vastu. Lõpuks läks nagu läks, aga vähemalt ühe tiitli saime kätte,” ütles sportlaskarjäärile joone alla tõmmanud Nassar.
“Ka mina nägin ära, et meil on väga-väga head kujud,” jätkas Keel. “Aga mis mulle üldse ei meeldinud, oli tööeetika, mis meil kahel-kolmel esimesel kuul sisuliselt puudus.”
“Trenn tehti ära, aga seal polnud hinge sees. Lusti ei olnud mängimises,” lisas Nassar.
“Ühel treeningul, kui Avot (peatreener Avo Keelt – toim.) polnud, sõitis katus ka minul ära,” tunnistas kaptenirolli täitnud Keel. “Need (viilijad – toim.) olid ühed meie andekamad mängijad Ilja Kovalov ja Chizoba. Meil oli kuuiku-harjutus ja kvaliteet polnud kõige parem. Olek oli kuidagi väga uimane. Kui esimene pall löödi ära ja mängu pandi teine pall, hakkas Chizoba eelmisest pallivahetusest väljaku lähedale jäänud palli eemale lööma minema. Ta läks sinna ikka väga rahulikult, nii umbes pool minutit. Sellise käitumisega kadus teise palli mõte ära. Millest taoline suhtumine tekkis? Ma arvan, et Kovalov ja Chizoba olid lihtsalt mugavustsoonis. Osasid mängijaid tuleb rohkem tagant utsitada. Nemad olid sellised. Hooaja lõpu poole läks olukord paremaks.”
Muide, Chizoba tunnistas ka ise enne finaalseeriat Võrkpall24.ee’le antud pikas intervjuus, et soojendust ja venitusharjutusi ei teeks ta ilmselt üldse, kui treenerid peale ei käiks. 21-aastane brasiillane võttis kevade saabudes end siiski kokku ja kerkis hooaja viimases faasis elu parimasse vormi, kogudes nelja finaalmänguga imelised 115 punkti (+74).
“Pärast aastavahetust hakkas Chizoba end rohkem kokku võtma,” ütles Nassar. “Seda oli näha trennis viimased poolteist kuud, samuti tema füüsilises väljanägemises. Ju ta sai aru, et enne kojuminekut tuleb midagi ilusat ka teha.”
“Ta on individualist. Kui ta suudab selles raadiosaates öeldu kunagi ära tõlkida, siis ütleksin talle, et ta peab hakkama rohkem meeskonnamängijaks. Kui tal läheb hästi, siis on ta emotsionaalne. Aga kui tal on raske, siis jääb ta täielikult oma nurka. Ta ei allu sel hetkel mingile abile, mis sa üritad talle pakkuda,” lisas Nassar.
