Kas võrkpallurid peaksid ostma 40 000 euro eest tõde ja õiglust?
Eesti meistrivõistluste poolfinaalseeria teine mäng. Saaremaa juhib viiendas geimis 18 : 17 – matšpall. Saarlaste pommitaja Samuel Boehmi serv kukub Pärnu poolele, aga piirikohtunik näitab auti ja peakohtunik Risto Strandson annab punkti Pärnule. „Vaatame kordust. Kas see pall... oi-oi-oi-oi!” oigab teleülekande kommentaator Kert Kärner ja võrkpallisõbrad kodudes ühinevad. Kärnerist 15 meetri kaugusel olev Strandson kordust ei näe, mäng jätkub, Pärnu võidab viienda geimi 22 : 20 ja lõpuks seeria 3 : 0.
Mis läks valesti?
„Muidugi on kurb,” tõdes Saaremaa VK president Toivo Alt. „Polnud isegi napikas, vaid puhtalt sees. Kohtunikust kümne meetri kaugusel on monitor, reporter vaatab kordust ja kisab: mis nüüd juhtus?! Ja mäng jätkub. Asjad pole päris paigas. Me ju teame, kes oli teine kohtunik (Are Keel, Pärnu juhendaja Avo Keele vend – M. R.). Lipumees lipumeheks, tal olid mängijad ees ja juhe jooksis lihtsalt kokku. Noorem Keel aga ilmselt nägi seda momenti. Tundub, et sel hetkel oli veri paksem kui vesi. See olukord võis kogu seeriale pitseri vajutada.”