Silver Alamaa kirjutis:

Hr Saarepuu,
Veri on tänaval. Reakodanikust endise keskpärase suusatajana tunnen vajadust astuda välja ja olla suunanäitajaks teistele omasugustele, et oleks võimalik suusaspordile kaasa elada ka 10 või 20 aasta pärast. Saadan 3000 EUR Teie valikul talendikale kriisis vaevlevale noorele, kes saaks järgmiseks hooajaks juurde mõne paari suuski ja aitaks ära elada mõne laagri. Summa on sümboolne aga kodanikualgatusena võiks paariaks materdatud suusatamise aadressil vingumise ja ohkimise asemel olla samm edasi. Ma ei soovi mingit lepingut ega sooja käepigistust. Ma soovin, et minu eeskuju kasutades kerite sisse järgmised minusugused ja lõpuks jõuate ka mõne suusatamisest mitte kibestunud „ehitajast“ vaalani, kes aitaks valada uut vundamenti paremaks tulevikuks ja puhuks elu sisse sellesse jumalast maha jäätud mülkasse, mida mitte nii kauges minevikus sai hellitavalt nimetada eestlaste Rahvusspordiks suure R-ga.

Õlut lürpivatele ja oma diivanimugavuses ilkuvatele paksukestele a la eino jälle viimaste seas, turist jne tuletan meelde, et need noored, kes jõuavad suurvõistlustele on kõik oma riigi parimad ja selleks saamine pole mingi okkavaba allatuult kulgemine vaid aastatepikkune ohverdus, visa ja ränkraske töö.

Värsket õhku ja puhast sporti soovides,

Silver Alamaa