Videokohtunik Eesti jalgpalliliigasse - kas lähiaastate küsimus?
Ühel arutelul käis kolleeg Andres Must nagu muuseas välja mõtte, et lähema kümne aasta jooksul on videokohtunik kasutusel ka meie Premium liigas. Tema mõttekäik oli lihtne: tehnoloogia areneb kiiremini, kui tavainimesed oma inertsiga endale sellest aru annavad, ja selle arenguga käib kaasas tehnoloogia kiire odavnemine. Sealjuures ütles Andres, et ei imestaks, kui see juhtub kiiremini kui kümne aastaga – tänane ulme on homne reaalsus. Asusime intrigeerivat teemat uurima.
„Kui võrdleme praegust sellega, mis oli 15 aastat tagasi, elamegi nagu ulmes,“ nõustub tehnoloogiaajakirjanik ja uudisteportaali Geenius.ee asutaja Henrik Roonemaa väitega, et tehnoloogia areneb ja odavneb kiiremini, kui inimesed oskavad oodata. „Meie nutitelefonid on võimsamad kui toonased sülearvutid, mobiilne internet kiirem ja odavam kui eelmise kümnendi püsiühendus. Veelgi enam – meie nutitelefonid on võimsamad kui arvutid, mis inimese Kuule viisid. Pildikvaliteet on telefonil läbi teinud suure arengu ja arvutimängu puhul on seda raske eristada filmist. Spotify, mille abil saad kuulata kõiki plaate, maksab seitse eurot kuus. Ei mingeid CDsid enam! Või see, et meil on tasuta telefoni- ja videokõned üle maailma. Kolmkümmend aastat tagasi ei osatud sellest unistadagi. Selles mõttes elame tehnoloogilisel kuldajastul, varasemaga võrreldes tõepoolest nagu ulmes. Kõik on praegu võimalik.“
Roonemaa tuletab meelde 3D-animafilme, mis sajandivahetusel inimesed ahhetama pani. Selle tegemiseks oli vaja toatäis arvuteid ja miljoneid eurosid. Praegu tehakse sama töö ära kodus laua taga. Või saekaater, mis Roonemaa sõnul on tänapäeval nagu arvutikeskus, mille abil saadakse puidust kätte iga millimeeter.
„Ma saan sellest aru, kui vutifännid arutavad, kas ja mil määral peaks tehnoloogiat jalgpallis kasutama,“ räägib Roonemaa. „Et kas jalgpalli tõlgendades peab minema nii mustvalgeks. Siin on küsimus põhimõttes. Aga puht tehnoloogiliselt on videokohtunike jaoks vajalik võimekus olnud olemas juba poolsada aastat. Mind huvitab pigem see, kas ja kunas hakkab jalgpallis otsuseid tegema tehisintellekt! Juba praegu aitab arvuti lennukitel maanduda, seda ka Tallinnas, ja suluseisu fikseerimine on selle kõrval väike asi.“
VK kasutuselevõtuks on vaja kirjalikku luba
Euroopa suurtest liigadest on videokohtunik kasutusel Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal ja Saksamaal. UEFA Meistrite liigas hakati VKd kasutama sel kevadel alates 1/16-finaalidest. VK kasutuselevõtuks on vaja täita nõudmised, mis kirjas vastavas käsiraamatus, ning saada kirjalik luba IFAB-lt (reeglitekomitee) ja FIFA-lt. Eelmisel aastal avasid Itaalia jalgpalliliit ja sporditehnoloogiafirma Hawk Eye Firenze lähedal Covercianos esimese videokohtunike õppekeskuse, mida juhib tunnustatud kohtunik Roberto Rosetti.
Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) peakohtunik Uno Tutk tuleb Jalka pakutud mõtteharjutusega kaasa ja ütleb, et Eesti puhul peaks kaaluma, kas VK-tehnoloogia peaks paiknema kindlas kohas või peaks seda saama kasutada mobiilselt seal, kus vaja.
„Venemaa MMil oli videokohtunike keskus kindlas kohas, aga näiteks Poola liigas, kus videokohtunikke kasutatakse valitud mängudel, sõidab ringi supervarustusega buss,“ räägib Uno Tutk. „Tõenäoliselt oleks mõttekas teha siiski püsiv VK-ruum. Parim paik on muidugi A. Le Coq Arena, mis algavast hooajast on kahe meie tippklubi koduväljak ja kus toimuvad ka koondise mängud – ühel hetkel võib VK-tehnoloogia olla EM-valikmängudel või Rahvuste liigas kohustuslik. Meie puhul on selge, et kui võtaksime videokohtunikud kasutusele koduses liigas, saaksime alguses rääkida valitud mängudest. Me suudaksime kõik ühe vooru viis mängu ära katta inimressursiga, aga mitte tehniliselt.“
ETV poolt üle kantavatel Premium liiga mängudel on seitse kaamerat ja 20 tehnilist töötajat. VK tööks vajalik kaamerate miinimumarv on Tutki sõnul üheksa. See kaamera, mis suudab korduse hetkega ette mängida, maksab praegu 300 000 eurot. Neid kaameraid peaks olema kaks.
„Nii kallite ettevõtmiste korral me endile katsetusi ei luba, vaid võtame üle mujal läbiproovitud ja end õigustanud abivahendid,“ selgitab Uno Tutk. „Oleme nõnda talitanud kogu aeg. Kui võtsime kasutusele lisa- ehk väravatagused abikohtunikud, katsetati seda enne noorteturniiridel ja küsiti võistkondadelt tagasisidet. Ka kohtunike mikrofonid võtsime kasutusele kindla peale – kui soomlased katsetasid alles kahe komplektiga, võtsime meie korraga kasutusele kuus komplekti. Usun, et videokohtuniku kasutuselevõtt toimub UEFA toetusprogrammide abiga.“
Tutki sõnul on VK rakendamiseks vaja kõigepealt välja koolitada instruktorid, keda Eestis võiks olla kaks. Tõenäoliselt saaksid nad väljaõppe välismaal ja annaksid siis oma teadmised edasi meie kohtunikele. Iga Premium liiga kohtunik oleks ühtlasi videokohtuniku kvalifikatsiooniga. Nii saaksid nad samal nädalavahetusel teenindada kaht mängu: olla ühel päeval VK ja järgmisel väljakul.
„Aga väljaõppe peab saama ka TV-tiim,“ toob Uno Tutk välja olulise aspekti. „Kohtuniku signaalid peavad olema neile arusaadavad ja nad peavad oskama neid jälgida, mis kergendab nende tööd ja parandab selle kvaliteeti. Kui kohtunik jookseb pärast väravat keskjoone poole, on see signaal, et värav loeb. Kui on üles tõstetud käsi, on tegemist suluseisu või ohtliku mänguga. Mängu mõistmine on teleinimeste puhul oluline juba praegu, aga VK kasutuselevõtuga on see veelgi tähtsam. Televisioon ei tohiks maha magada ühtki olulist hetke ja kaameratega peab olema kaetud kogu väljak.“
Uno Tutk nõustus, et tehnoloogia kiire areng võib tuua videokohtunikud meie liigasse varem, kui praegu arvame, aga esialgu on mõistlik jälgida arenguid mujal maailmas. Pole ju videokohtunikke praegu kasutusel isegi maailma jälgituimas Inglismaa liigas.
