Dopinguefekt | Milliste tulemuste nimel Tammjärv ja Veerpalu dopingut kasutasid?
Sporti jälgivad inimesed on harjunud, et dopinguga vahele jäävad sportlased võitlevad reeglina medalite eest. Selles ei ole ka midagi imestada, kuna võistlejaterivi eesotsas olevad atleedid on rohkem dopinguküttide huviorbiidis ja neil tuleb ka sagedamini proove anda. Seefeldi MM-il keelatud ainetega vahele jäänud Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu on oma sportlaskarjääri jooksul olnud pigem võistlejaterivi keskel või tagumises pooles.
Milliste kohtade nimel Tammjärv ja Veerpalu keelatud võtteid kasutasid?
Seefeldis toimunud MM-il tegi Tammjärv kaks starti. Parimaks jäi 27. koht suusavahetusega sõidus. Sprindis sai ta samas 43. koha.
Tammjärve sõnul sattus ta dopingukeerisesse 2016. aastal, kui seda võimalust pakkus talle Mati Alaver.
Näiteks mulluselt Pyeongchangi olümpialt sai ta parimal juhul kirja 22. koha 15 km vabatehnikasõidus. Aasta varem toimunud Lahti maailmameistrivõistlustel oli parimaks aga 36. koht suusavahetusega sõidus.
Dopingu tarvitamise aega jääb ka Tammjärve elu parim võistlus. MK-sarja tipptulemuse sõitis ta välja 2017. aasta 10. detsembril Davosis, kui ta lõpetas 15 km vabatehnikasõidu 13. positsioonil.
Kui 29-aastane Tammjärv jõudis parimal juhul teise kümnesse, siis 24-aastane Andreas Veerpalu punktikohtadele ehk 30 parema sekka ei mahtunud. Seefeldi MM-il oli ta 15+15 km suusavahetusega sõidus eelviimane lõpetaja. Lõpptulemuseks oli 57. koht.
Kuna Veerpalu ei ole avalikkusele informatsiooni jaganud, siis tema puhul ei ole teada, kui pikalt ta dopingut tarvitas.
Maailmameistrivõistlustelt on Veerpalu karjääri parimaks tulemuseks 36. koht 2017. aasta Lahti MM-i 15 km klassikasõidus. Mullustel Pyeongchangi olümpiamängudel lõpetas ta 50 km klassikamaratoni 38. positsioonil. MK-sarjas on Veerpalu parimaks mulluse Planica MK-etapi 15 km klassikasõidu 32. koht.