DELFI FOTOD | Salt Lake City OM-i suusaareenil lehvib ikka Eesti lipp, kuid Andrus Veerpalule kulla toonud paigas võimutseb nüüd ka ülipikk tuubirada

Kelly Sildaru võistlemine Park City MM-il tähendab, et eestlanna on jõudnud paika, kus jagati välja ka 2002. aasta Salt Lake City olümpiamängude medaleid.

Salt Lake City olümpiamängude toimumise ajal sündinud Sildaru (olümpiamängud peeti 8.-24. veebruarini, Sildaru sündis 17. veebruaril ehk päeval, kui Eesti 4x10 km teatemeeskond püsis kolm vahetust medalikonkurentsis) võistleb seekord radadel, kus selgusid medalistid mäesuusatamise suurslaalomis ja lumelauavõistlustel.

Nagu olümpiamängudel ikka, siis erinevad võistluspaigad paisatakse teineteisest üsna laiali ja neile üritatakse leida sobivaid asupaiku. Nii võib Park City'st paarikümne kilomeetri kauguselt üles leida ka eestlaste jaoks legendaarse Soldier Hollow. Just seal krooniti Andrus Veerpalu 12. veebruaril 2002. aastal olümpiavõitjaks. Eestlaste kultusalaks kujunenud 15 km klassikadistantsil kerkis poodiumile ka Jaak Mae, kes sai kaela pronksise autasu. Olümpiamängude eelviimasel päeval ehk 23. veebruaril võitis Veerpalu veel 50 km klassikasõidus ka hõbemedali.

Pleekinud lipp

17 aastat hiljem Soldier Hollow't külastades selgub, et ühtteist on küll muutunud, kuid mõned asjad on jäänud samaks. Võistluspaiga väravas lehvib USA, Saksamaa, Rootsi, Kanada, Tšehhi ja veel mõne lipu kõrval endiselt ka Eesti sini-must-valge. Sinine värv on aastate jooksul küll kõvasti ära pleekinud, kuid lipp on siiski olemas.

Eestile leiab viiteid veelgi. Peahoone seinal ripuvad mitmed fotod aastast 2002. Kui Veerpalu ja Mae ei ole seal pildile pääsenud, siis olemas on fotojäädvustus naiste 15 km vabatehnika ühisstardiga sõidust, kus mäkke on teiste seas rühkimas lõpuks seitsmenda koha saavutanud Kristina Šmigun-Vähi.

Olemas on ka suusarajad, kus Veerpalu ja Mae suuri tegusid tegid. Lisaks murdmaasuusatamisele jagati toona Soldier Hollow's välja ka laskesuusatajate ja kahevõistlejate olümpiamedalid. Seejuures on suusakeskus endiselt aktiivses kasutuses. Juba järgmisel nädalal peetakse seal laskesuusatamise MK-etapp. Punkte jagatakse seal 14.-17. veebruarini. Ettevalmistused selleks võistluseks on juba praegu täies hoos – valmistati ette suusaradu, paigaldati piirdeaedu, täiustati lasketiiru ning toodi kohale suurel hulgal välitualette.

Aastate jooksul on toimunud ka muudatusi. Nii on suusastaadioni kõrvale kerkinud 365 meetri pikkune tuubirada. Kohalike sõnul pidi see olema kogu Utah osariigi kõige pikem ja selle üle ollakse vägagi uhked.

Murdmaa- ja laskesuusatajate kõrval osalesid eestlastest 2002. aasta talimängudel veel kahevõistlejad, suusahüppajad ning iluuisutaja Margus Hernits. Hernits sai oma kava toona sooritada Vivint Smart Home Arenal, mis on alates 1991. aastast olnud korvpalliliiga NBA klubi Utah Jazzi koduareen.

Rajatised ikka kasutuses

Endiselt on korralikult püsti ka suusahüppemäed, kus legendaarne šveitslane Simon Ammann võitis kuldmedali nii väikese kui ka suure mäe hüpetes. Hüppemägede olukorda hinnates tuli kahjuks tõdeda, et igapäevast treeningtegevust seal ei toimu, kuid detsembris peeti seal maha siiski kahevõistlejate kontinentaalkarika jõuproov.

Nende kõrvale on hoopis oma suvise treeningkeskuse rajanud freestyle-suusatajad ja lumelaudurid. Viimaste jaoks on rajatud hulgaliselt hüppenõlvu, millelt saab suvel vette lennata. Kui mõni soovija peaks tahtma enda oskusi seal proovile panna, siis üks hüpe maksab koguni 25 eurot. Sama käib ka sportlaste kohta. Tasuta on see ainult USA koondise liikmete jaoks.

Mäe teisel nõlval asuvad Läti kultusalade ehk bobi, kelgutamise ja skeletoni renn. Praegu oli sinna järgi jäänud kinni kaetud renn, kus katte alt jääd vastu ei vaadanud. Võistluskalendrid aga reedavad, et erinevaid rahvusvahelisi jõuproove seal siiski aeg-ajalt peetakse. Suures plaanis ongi ameeriklased suutnud 2002. aasta olümpiarajatised hoida regulaarses kasutuses ning piinlikke varemeid ei ole maha jäetud.