Riiklikud spordi elutööpreemiad pälvisid Toomas Merila ja Toomas Tõnise
Kauaaegse kergejõustikutreeneri Toomas Merila esitas riigi spordi elutööpreemia kandidaadiks Eesti Kergejõustikuliit. Merila on edukas odavisketreener, kelle õpilaste seas on maailmameister Andrus Värnik, Eesti rekordiomanik Magnus Kirt, aga ka Moonika Aava, Tanel Laanmäe, Liina Laasma ja Risto Mätas. Ta on olnud üle 20 aasta Eesti noortekoondise vanemtreener ja täiskasvanute koondise heitetreener. Paarkümmend aastat on ta olnud tegev kergejõustikuföderatsiooni treenerite nõukogus olles hiljem ka selle esimees. Aastast 1967 on Merila järjepidevalt töötanud endise Tallinna Spordiinternaatkooli, praeguse Eesti Spordigümnaasiumi treener-õpetajana ja aastast 2004 Audentese Spordiklubi treenerina. Ta on olnud parim kergejõustikutreener aastatel 2000 ja 2003 ning talle on omistatud Euroopa Kergejõustikuliidu (EAA) treeneritöö auhind ning Eesti Punase Risti IV klassi teenemärk.
Kauaaegse sporditegelase ja spordijuhi Toomas Tõnise esitasid riigi spordi elutööpreemia kandidaadiks Eesti Moodsa Viievõistluse Liit, Eesti Ratsaspordi Liit, Eesti Käsipalliliit, Eesti Koolispordi Liit, Audentsese Spordiklubi MTÜ ja sihtasutus Anija Valla Spordimaailm. Toomas Tõnise panus on tugev nüüdisaegse Eesti spordisüsteemi väljaarendamisel ja juhtimisel. Tema eestvedamisel muudeti nõukogudeaegne keskjuhtimisega spordisüsteem vabatahtlikkusel põhinevaks demokraatlikuks spordimudeliks ning arendati välja spordialakeskne juhtimine. Tõnise tegeles Eesti Spordi Keskliidu ja Eesti Olümpiakomitee järjepidevuse ning õiguste taastamisega rahvusvahelises spordiliikumises. Ta on olnud eestvedaja treenerite kutsesüsteemi arendamisel ja kvalifikatsiooni tõstmise korraldamisel. Samuti on tal olnud juhtiv roll Eesti spordistatistika kogumisel ja spordi riikliku andmekogu, Eesti spordiregistri väljatöötamisel. Toomas Tõnisele on omistatud Valgetähe V klassi teenetemärk, Harju maakonna teenetemärk, Harjumaa aukodaniku tiitel ning Eesti Olümpiakomitee teenetemärk.
Preemia elutöö eest määratakse kahele isikule ja selle suurus on 40 000 eurot. Aastapreemiaid suurusega 9600 eurot määratakse iga-aastaselt kuus.
Aastapreemia pälvivad tänavu vigursuusataja Kelly Sildaru, kes võitis kaks kuldmedalit juunioride vigursuusatamise maailmameistrivõistlustel pargisõidus ja rennisõidus ning valiti Eesti aasta parimaks noorsportlaseks, ja odaviskaja Magnus Kirt, kes võitis pronksmedali kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel ja valiti Eesti aasta parimaks meessportlaseks. Preemia pälvivad ka võistlustantsijad Konstantin Gorodilov ja Dominika Bergmannova, kes võitsid kuldmedalid tantsuspordi Euroopa ja maailmameistrivõistlustel 10 tantsus. Eesti võrkpalli meeskonna peatreener Gheorghe Cretu saab aastapreemia Eesti võrkpalli koondmeeskonna Euroopa Kuldliiga võitmiseks ettevalmistamisel ja Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile pääsu tagamisel, triatlonist Marko Albert pronksmedali võitmise eest triatloni pika distantsi maailmameistrivõistlustel ning jalgpalli arendaja Aivar Pohlak ajaloolise jalgpallivõistluse UEFA Superkarika korraldamise eest Tallinnas.
Spordi elutöö- ja aastapreemiate üleandmine toimub Eesti Vabariigi 101. aastapäeval, 24. veebruaril kell 13.30 Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis. Samas antakse üle riiklikud kultuuripreemiad, teaduspreemiad ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind.
