Tallinn võõrustab tänavu enam kui 90 rahvusvahelist spordivõistlust, toetusteks kulub ligi 700 000 eurot
Abilinnapea Vadim Belobrovtsev märkis, et Tallinna linn toetab tänavu enam kui 90 rahvusvahelist kõrgetasemega spordivõistlust summas 644 775 eurot.
„Sel aastal korraldatakse Tallinnas rekordiliselt palju – ühtekokku 27 rahvusvahelist tiitli- ja karikavõistlust. Samas kui möödunud aastal oli neid 22 – kaheksa maailma- ja Euroopa meistrivõistlust ja 14 maailmakarika etappi ning 2017. aastal 13 ja 2016. aastal 14 tiitlivõistlust,“ sõnas Belobrovtsev. „Meil on suur rõõm ja tunnustus olla käesoleval aastal mitmete spordi tippürituste toimumispaigaks, mis tõmbab kogu maailma spordisõprade tähelepanu nii Tallinnale kui ka Eestile. Nii selguvad Tallinnas näiteks tänavused Euroopa sumomeistrid, maailma parimad juuniorid maadluses, Euroopa parimad kiir- ja välkmalemängijad ning selgitatakse välja jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjoni B-grupi turniiri parimad. Ühtekokku osaleb Tallinnas tänavu toimuvatel rahvusvahelistel võistlustel enam kui 50 000 sportlast.“
Käesoleval aastal toovad korraldatavad tiitli- ja suurvõistlused Tallinnasse tuhandeid tipp-, noor- kui ka harrastussportlasi enam kui 100 riigist üle maailma. Suuri ja erilisi sündmusi jagub aasta vältel igasse kuusse.
Näiteks on Tallinn 14.-17. märtsini võõrustajaks esmakordselt toimuvatele kurtide kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustele, mis peetakse Lasnamäe kergejõustikuhallis ning kuhu on oodata 250-300 sportlast ja 150 treenerit ligi 35 erinevast riigist.
Eesti Kurtide Spordiliidu peasekretär ja kurtide kergejõustiku sise-MMi peakorraldaja Kaido Tiisläri sõnul on ees ootamas kiired ajad. „Tiitlivõistluse korraldamine on suur väljakutse, kus korralduslike nüansse on lugematul hulgal ja väheolulisi pisiasju ei eksisteeri. Teeme kõik, et luua sportlastele võistlemiseks parimad tingimused. Tegemist on tiitlivõistlusega ja siin järeleandmisi üheski korralduslikus detailis teha ei saa. Väga loodan, et esimene kurtide sise-MM saab peetud tiitlivõistlustele kohase pidulikkuse ja meluga, kus võistlustele kaasa elama saabuv publik saab osa arvukatest rekorditest.“
19.-21. aprillil toimuvad Tallinnas Euroopa meistrivõistlused sumos, kus võtavad omavahel mõõtu ligi 300 Euroopa parimat U21, U23 ja täiskasvanute arvestuse sumomaadlejat. Võistluse peakorraldaja ja Eesti läbi aegade edukaim sumomaadleja Kaido Höövelson usub, et sumo Euroopa meistrivõistluste korraldusõiguse saamine on oluliseks toeks sumomaadluse taseme tõstmisel Eestis. „Võistlus toob Tallinnasse parimad sumomaadlejad üle Euroopa. Ja mis saakski olla sumo noortele veel parem innustaja, kui näha oma silmaga spordiala tipptaset,“ rääkis võistluse loodavast olulisest lisaväärtusest Kaido Höövelson.
Tiitlivõistluste aasta üheks tipphetkeks Tallinnas on kindlasti juunioride maailmameistrivõistlused maadluses, mis peetakse 12.-18. augustini Tondiraba Jäähallis. Nädal aega kestval tulevaste olümpiasangarite hooaja tähtsaimal võistlusel osaleb ligikaudu 1000 maadlejat, kellest umbes 900 saabub välisriikidest. Eesti Maadlusliidu presidendi Jaanus Paevälja sõnul on tegemist Eesti maadluse jaoks erilise hetkega. „Nii kõrge kategooriaga maadlusvõistlust ei ole meie maadluse ajaloos Eesti veel toimunud. Viimane samaväärse tasemega jõuproov toimus enam kui 80 aasta tagasi, aastal 1938, kui Tallinnas Rahvusooper Estonia lavalaudadel toimusid täiskasvanute Euroopa meistrivõistlused. Kutsun kõiki spordihuvilisi sellest maadluse suurpeost ja maadluse maagiast osa saama. Maadlus on maagiline!“
28. aprillist kuni 4. maini toimub Tondiraba Jäähallis jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjoni B-grupi turniir. Üle 12 aasta on Eesti jäähoki rahvuskoondis kodupubliku ees mängimas MM turniiri, kus vastamisi minnakse Poola, Jaapani, Ukraina, Rumeenia ja Hollandi koonistega. Kokku peetakse viiel mängupäeval 15 kohtumist, millest toodetud telepilti edastatakse üle maailma. Turniiri jälgiva 25 000 Eesti hokifänni toel asub Eesti meeskond püüdma unistust turniirivõidust, mis tagaks edasipääsus maailma 22 parema koondise sekka.
Eesti Jäähokiliidu presidendi Rauno Parrase sõnul on käimasolev aasta Eesti jäähoki jaoks eriline. “Jaanuaris toimus U20 vanuseklassi jäähoki MM turniir ja aprillis toimub Tondiraba Jäähallis täiskasvanute jäähoki maailmameistrivõistluste turniir. Selle tasemega võistluste korraldamise õiguse andmine Eestile on rahvusvahelise hoki kogukonna suur tunnustus ja kinnitus, et Eesti hoki areng liigub jõudsalt edasi. Loomulikult on nimetatud suurturniiride korraldamine Eesti hoki jaoks väljakutse, kuid kindlasti ka ainulaadne võimalus edendada jäähokit, sporti üldiselt ning pakkuda noortele ja täiskasvanutele kvaliteetset spordielamust.”
Teist korda toimub Tallinnas maineks täispikk triatlon IRONMAN Tallinn. 3.-4. augustil toimuvale Põhja- ja Baltimaade triatloni tippsündmusele oodatakse tänavu osalema 1300-1500 välissportlast ligi 55 riigist. Programmi kuulub lisaks täispikale võistlusdistantsile (3,8 km ujumist, 180 km rattasõitu, 42,195 km jooksu) ka IRONKIDS võistlus (erinevad distantsid vastavalt laste vanusegrupile), heategevuslik ööjooks ning harrastajatele mõeldud 4:18:4 lühimaatriatlon.
Võistluse peakorraldaja Ain-Alar Juhanson rääkis, et koostöös Tallinna linna, paljude koostööpartnerite ja vabatahtlikega käib tihe töö teistkordse IRONMAN Tallinn triatlonifestivali ettevalmistustega. „Täispikk triatlon, rahvatriatlon, heategevusjooks ja lastevõistlused pakuvad sportimise ja kaasaelamise võimalusi tuhandetele linlastele ja külalistele üle Eesti ning ka rahvusvaheliselt. Hetkel, kui võistluseni on jäänud veel seitse kuud, siis on hea meel välja tuua, et täispikale triatlonile on tänase seisuga registreerunud sportlasi juba enam kui 40 riigist,“ sõnas Juhanson.
Eesti ja Baltimaade suurim rahvaspordiüritus, traditsiooniline Tallinna Maraton toimub 6.-8. septembrini. Tipptasemel jooksjaid ja tuhandeid harrastajaid kaasava Tallinna Maratoni ja Sügisjooksu kolmepäevane programm algab viiekilomeetrise Nike noortejooksuga, jätkub Mesikäpa lastejooksude ning 10 km sügisjooksuga ning lõpeb klassikalise maratonijooksu (42,2 km) ja poolmaratoniga (21,1 km).
Tallinna Maratoni peakorraldaja Mati Lilliallik tõi välja, et EV100 järgsel aastal tähistatakse Eesti jooksu suurpeol mitmeid tähtpäevi. „Sellel aastal möödub näiteks 30 aastat esimesest Tallinna Maratonist ja kolmepäevase ürituse programmi osaks olev Tallinna Sügisjooks tähistab 20. sünnipäeva. Korralduslikud eesmärgid uueks aastaks ei ole tavapärasest vähem ambitsioonikad. Loodame pakkuda vägevat jooksuelamust taaskord rohkem kui 20 000 jooksusõbrale nii Eestist kui ka mujalt. Sportlikuks eesmärgiks on jõuda Eesti kergejõustiku rekordite tabelisse kui võistlus, kus on püstitatud Eesti rekord poolmaratonis,“ märkis Lilliallik.
