Osalus oli tagasihoidlik, meeste turniiril lõi kaasa kolm ja naiste hulgas neli võistkonda. Väikese ajakirjandusliku eksperimendi käigus pani Delfi välja ka oma tiimi, kuhu kuulus spordireporter Märt Roosna, poliitik ja võrkpalliliidu president Hanno Pevkur ja ärianalüütik Mirko Känd. Ühtegi võitu eksperimendi käigus hankida ei õnnestunud, kuid üllatuslikult loovutasid hilisemad võitjad meie meeskonnale ühe geimi. Eksperimendi kohta saad pikemalt lugeda siit.

Hanno Pevkur, milline on su isiklik emotsioon sellest uuest mängust?
Väga meeldiv. Eriti kui ilm toetab, tuult ei ole ja väljas on 4-5 kraadi külma ja looduslikku lund on kõvasti, siis see teeb ainult tuju rõõmsaks. Loomulikult iga uus asi on alguses raske, eriti kui ei ole kümme aastat tõsisemalt võrkpalliga tegelenud, siis need puuted on mustad. Mul on kõige rohkem hea meel selle üle, et need võistkonnad, kes on välja tulnud, võtsid asja tõsiselt, pallivahetused on pikad ja kõik naudivad.

Kas oli üllatunud ka, et huvi oli osalemise vastu väga madal. Napilt sai kolm võistkonda kokku ja võistlused üle noatera peetud.
No naisi oli rohkem, mis teeb ju rõõmu. Naised näitavad meestele praegu koha kätte. Loomulikult oleks võinud rohkem olla, aga eks see ole iga alguse juures raske, ei saagi eeldada, et esimesel korral on 25 võistkonda. Arvan, et alustamiseks on väga hea, meil oli siin üks väljak, kui oleks olnud kümme võistkonda mõlemast soost, oleks päev läinud väga pikaks ja pikad vahed sisse tulnud.

Saan aru, et Euroopa võrkpalliliidul on lumevollega seoses suured plaanid. Kui optimistlik sa ise ala tuleviku osas oled?
Esimesed Euroopa meistrivõistlused toimusid eelmisel kevadel Austrias. Suured plaanid pole mitte üksnes Euroopa, vaid ka maailma alaliidul. Räägitakse rahvusvahelise olümpiakomiteega ja liigutakse selle suunas, et võrkpall võiks olla esimene ala, mis on esindatud nii suve- kui ka taliolümpial. Vaadates nii Pyeongchangi olümpial toimunud näidismänge kui ka EM-i, siis tase kindlasti tõuseb. Euroopa karikasarjas mängivad ranna tippmängijatest järgmine tase. Aga kindlasti see tase tõuseb, kindlasti on ala atraktiivne. Praegu mängitakse kolm kolme vastu ja pall seisab kauem õhus.

Anna palun hinnang enda turniirile!
No eks me tulime ju siia pigem seda ala populariseerima, ei olnud eesmärk kuidagi tulla kolmandaks. Tegelikult oleks loomulikult tahtnud rohkem võistkondi näha ja selline viimase hetke otsus see põhimõtteliselt oli. Aga ütleme nii, et kõik ei ole veel kätest ja jalgadest kadunud, ühtteist on veel võrkpallist meeles. Tahaks tegelikult veelgi sel aastal mängida. Kuulsin, et Eestis on veel turniire tulemas, Jõhvis korraldatakse ja äkki veel Kilingi-Nõmmes. Vast on üks uus võimalus talialaks juures.

Ja mida siis järgmiseks aastaks loota? Et meistrivõistluste pronksi hind oleks krõbedam ja meist natuke rohkem treeninud mehed selle kaela saaksid?
Muidugi. Kõige pealt tahaks loota, et tuleks ilus talv ja lund oleks. See aasta on ikka super, meil siin 30 sentimeetrit lund, selline peakski lumevolleväljak olema – 30 sentimeetrit lund, looduslik lumi, täitsa ideaalilähedased tingimused olid seekord. Kui lund on, saab selliseid võistlusi teha. Ja kui Otepää MK toimub, oleme kohal, meil on peakorraldaja Jaak Maega kokkulepe, et Eesti meistrivõistlusteks on koht olemas. Ja järgmisel aastal on mängus ei rohkem ega vähem kui pilet Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Tasub kõigil jaanuariks vormi koguda.

***

Naiste arvestuses riputati ajaloolised kuldmedalid kaela võistkonnale koosseisus Mari-Liis Graumann, Inga Parve, Katrin Nevolainen. Meestest krooniti meistriks võistkond, kuhu kuulusid Ragnar Pähn, Mihkel Nuut, Heiki Hunt ja Karl Jaani.

Parimad selgusid, kui nii meeste kui naiste arvestuses mängisid kõik omavahel korra läbi. Naisi oli osalemas neli võistkonda ja hõbedale tulid Kadri Leiten, Kristi Vink, Jaanika Jakobson ning pronksile Maret Kuuse, Egle Pesti, Mirje Roasto ja Ingrit Lang, kirjutas volley.ee.

Kullanaiskond kaotusevalu ei tundnud, saades kirja kolm võitu ning teenis 6 punkti, teise koha naiskond kogus 5 ning kolmanda koha saajad 4 punkti. Neljandaks jäänud Lidia Lellsaar, Anna-Liisa Peetmaa, Kädi Böckler teenisid 3 punkti.

Mehi tuli kohale kolme meeskonna jagu ning hõbedale tuli võistkond koosseisus Steven Meilus, Johann Olaf Lääne, Taavi Ruuspõld ja pronksid riputati kaela võistkonnale, kuhu kuulusid Märt Roosna, Mirko Känd ja Eesti Võrkpalli Liidu president Hanno Pevkur.

Esikohameeskond võitis mõlemad kohtumised ja teenis 4 punkti, teise koha saajad said kirja võidu ja kaotuse ning 3 punkti. Kolmandaks jäänud võistkond sai kaks kaotust ja kokku 2 punkti.

Tulemused:

Naised:

Graumann/Parve/Nevolainen – Lellsaar/Peetmaa/Böckler 2:0 (15:12, 15:8)

Leiten/Vink/Jakobson – Kuuse/Pesti/Roasto/Lang 2:1 (15:17, 15:6, 15:11)

Graumann/Parve/Nevolainen – Kuuse/Pesti/Roasto/Lang 2:0 (15:8, 15:6)

Leiten/Vink/Jakobson – Lellsaar/ Peetmaa/ Böckler 2:1 (12:15, 16:14, 15:7)

Kuuse/Pesti/Roasto/Lang – Lellsaar/Peetmaa/Böckler 2:1 (15:6, 12:15, 15:7)

Graumann/Parve/Nevolainen – Leiten/Vink/Jakobson 2:1 (7:15, 17:15, 15:7)

Mehed:

Meilus/Lääne/Ruuspõld – Roosna/Pevkur/Känd 2:0 (15:5, 15:7)

Nuut/Jaani/Hunt/Pähn – Roosna/Pevkur/Känd 2:1 (15:17, 15:8, 15:1)

Nuut/Jaani/Hunt/Pähn – Meilus/Lääne/Ruuspõld 2:0 (15:12, 15:10)

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena