Eesti Antidoping: Ränkeli juhtum ei tõesta väidet, et dopinguproovidega saaks liiga lihtsalt manipuleerida
Ränkel avastas eile rutiinses dopingukontrollis, et sarnaselt eelmisel nädalal Norra teivashüppaja Sondre Guttormseniga sai ta pärast vereproovi andmist purgi ise uuesti lahti keerata, kuigi see ei tohiks ilma vastava aparatuurita võimalik olla. Tegu ei olnud vaid ühe purgi defektiga: Ränkel proovis nelja erinevat konteinerit, vigasteks osutusid kõik.
Kuigi kaasas oli veel ka viies purk, siis seda Ränkel ei kasutanud - nimelt peab sportlasel olema õigus mitme purgi vahel valida. Kuna alles oli jäänud vaid üks purk, puudus ka valikuvõimalus. Kui uriiniproovi said dopingukontrolörid kenasti kätte, siis defektsete anumate tõttu jäigi vereproov sootuks andmata. "Vereproov visati spetsiaalsesse prügikonteinerisse. Uriin sai kenasti antud, kuigi algselt oli vaja mõlemaid. Kõva tootjate viga tundub olevat," sõnas Ränkel.
Eesti Antidopingu avaldus täismahus:
"Eile, teisipäeval 15. jaanuaril viis EAD testija Otepääl läbi veretesti kogumise suusataja Raido Ränkeliga. Kas inspiratsioonist 11.jaanuaril 2019 Norra ja Saksa meedias avaldatud Norra teivashüppaja juhtumi (sulges ja avas kolmel järjestikusel korral veretesti konteineri) või muul ajendil õnnestus R. Ränkelil vereproovi konteiner peale omakäelist sulgemist see jõulisel lahtikeeramisel taasavada nelja järjestikuse konteineriga. Iga avamise järgselt oli visuaalselt nähtav et konteiner on avatud (turvahambumise vigastus), milliseid rahvusvaheline testilabor kindlasti ei aktsepteeri. Testija proovis samal õhtul ise ühte samasugust konteinerit sulgeda ja uuesti avada, kuid avamine ei õnnestunud. Täna, kolmapäeval, 16. jaanuaril jõudsid konteinerid EAD kontorisse ja R.Ränkeli poolt jõuga avatud konteineritel on selged avamise visuaalsed jäljed (stopperhambad murdunud).
EAD juhib tähelepanu, et suletud proovi avamisel kõrvaliste isikute poolt jääks sellest igal juhul visuaalne jälg ning labor sellist testi ei käsitle. Selles kontekstis ei saa kuidagi tõstatada väidet, et dopinguproovidega saaks liiga lihtsalt manipuleerida. WADA rahvusvaheline testimisstandard ei sea tingimust, et proovi poleks võimalik avada. Nõutud on, et „sportlane pitseerib (sulgeb) oma proovi dopingukontrolliametniku juhendamisel proovivõtukomplekti“ ning et „dopingukontrolliametnik veendub sportlase nähes selles, et pitseerimine (sulgemine) on sooritatud nõuetekohaselt“.
EAD on informeerinud konteinerite tootjafirmat Berlingeri ning Saksamaa testlaborit toimunud intsidendist. Lisaks rakendatakse lähiajal dopinguproovide sulgemisel täiendavaid turvakleebiseid.
EAD on seisukohal, et sportlaste dopinguproovide turvalisus peab olema tagatud maksimaalsel võimalikul viisil kindlustamaks õigeid testitulemusi ning seeläbi aidata kaasa puhta spordi kaitsmisele.
EAD juhib tähelepanu, et suletud proovi avamisel kõrvaliste isikute poolt jääks sellest igal juhul visuaalne jälg ning labor sellist testi ei käsitle. Selles kontekstis ei saa kuidagi tõstatada väidet, et dopinguproovidega saaks liiga lihtsalt manipuleerida. WADA rahvusvaheline testimisstandard ei sea tingimust, et proovi poleks võimalik avada. Nõutud on, et „sportlane pitseerib (sulgeb) oma proovi dopingukontrolliametniku juhendamisel proovivõtukomplekti“ ning et „dopingukontrolliametnik veendub sportlase nähes selles, et pitseerimine (sulgemine) on sooritatud nõuetekohaselt“.
EAD on informeerinud konteinerite tootjafirmat Berlingeri ning Saksamaa testlaborit toimunud intsidendist. Lisaks rakendatakse lähiajal dopinguproovide sulgemisel täiendavaid turvakleebiseid."
