Naiskonna üheks liidriks on olnud nurgaründaja Anu Ennok, kes sedapuhku sai vigastuste tõttu kaaslasi aidata vaid ühes mängus. Samuti jäi trauma tõttu kahest viimasest võtmematšist eemale keskblokeerija Eliise Hollas. Nemad liituvad kindlasti augustis toimuvaks EM-finaalturniiriks ülejäänud naiskonnaga.

Lisaks ei teinud kaasa Anna Kajalina, kes pole viimastel aastatel soovinud Eesti koondist aidata. Kas Itaalias palliv diagonaalründaja tuleks EM-iks ikkagi uuesti koondisse kutsuda? See on üsna keeruline küsimus. Ühest küljest pole Eestil valik ülearu suur, teisalt pole ta siiani koondise vastu eriti huvi üles näidanud, seega mingis mõttes poleks see pileti välja võidelnud naiste suhtes aus.

Delfi uuris koondise peatreenerilt Andrei Ojametsalt vahetult triumfi järel, mida tema sellest arvab.

Ojamets tunnistas, et pole sellele veel mõelnud ja arutles ajakirjanike ees reaalajas: „Olen seda ka varem öelnud. Eesti on nii väike riik ning meil pole mängijaid jalaga segada, mistõttu peaksid kõik parimad koondises olema. Seega on see loomulikult mõttekoht. Aga sisse sulanduda pole tal kindlasti lihtne, sest ta ei räägi eesti keelt ning ka inglise keelega on kehvasti. Peamiselt ainult itaalia ning vene keel. Koondises kõnelevad seda aga ainult mina, Julija Mõnnakmäe ning Polina Brattuhina-Pitou. Aga homme ma talle helistama ei hakka ning üldiselt pressima ka ei hakka. Küsin, kas tal on huvi. Ja kui on, siis on teine asi. Niisama survestama pole mõtet hakkama, see tahtmine peab ikkagi endal olema.”

Kajalina on mänginud Itaalia kõrg- ja esiliigas ning Prantsusmaal. Karjääri jooksul nii tempo- kui ka diagonaalründajana tegutseva ülipika naise kirkaim saavutus on Prantsusmaa meistritiitel (2016).