Jõutõsteliidu presidendiks valiti ühehäälselt Kaido Leesmann
Eesti Jõutõsteliidu üldkogul 5. jaanuaril valiti liidu presidendiks taas Kaido Leesmann, kes on selles ametis olnud juba 16 aastat.
Leesmanni sõnul on see olnud huvitav aeg. „Esimestel aastatel tegelesime paljuski organisatsiooni ülesehitamisega. Oli vaja mehitada palju rolle, tuli leida entusiaste. Olid selged suunad ja samas karjuvad väljakutsed. Aga jäime ellu. Tänaseks on meil välja kujunenud rollid juhatuses, toimiv treenerite kutsekomisjon, kohtunike süsteem, toimivad koostööd erinevate rahvusvaheliste jõutõstmise organisatsioonidega ja Eesti antidopinguga,“ ütles Leesmann.
Möödunud tsüklist on Leesmanni jaoks suurima tähendusega see, et liit korraldas kolm rahvusvahelist võistlust: kahed Euroopa meistrivõistlused ja ühed maailmameistrivõistlused.
„Saime nende korraldamise eest väga positiivset tagasisidet Rahvusvaheliselt Jõutõsteliidult (IPF). Oleme suutnud edukalt käivitada jõusaali- ja jõutõstmistreenerite pealekasvu, mis omakorda lubab head järelkasvu noorte jõutõstjate näol. Uusi klubisid on lisandunud, rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt on medaleid toodud igas vanuseklassis. Eks see kõik teeb head meelt,“ sõnas Leesmann.
Sellel aastal anti liidu korraldada üliõpilaste maailma karikavõistlused, mis toimuvad juulis Tartus. Välisvõistlusi on plaanis Eestisse tuua veelgi. Kindlasti tahab liit korraldada ka kvaliteetseid kodumaiseid võistlusi ja kanda ala laiali üle Eesti.
Leesmanni suurim unistus on see, et Eesti Jõutõsteliit oleks 10 aasta pärast jätkusuutlik organisatsioon, sest varem või hiljem jäävad kõik tänased organisaatorid vanemaks ja kusagil tuleb juhtimine üle anda noorematele.
„Kindlasti tahaks näha tulevikus, et ei loobuta põhimõtetest ja väärtustest, mis on organisatsioonis valitsenud viimased 20 aastat. Pean siin silmas eelkõige võitlust puhta spordi eest,“ lausus ta.
20. jaanuaril 50-aastaseks saav Leesmann on 41-kordne Eesti meister jõutõstmises ja lamades surumises. Oktoobris toimunud lamades surumise Euroopa meistrivõistlustel võitis ta kaks kulda, sealhulgas absoluutarvestuses, kus Eesti polnud varem esikohta saanud.
