"Olukord oli selline, et ma tegelikult isegi ei nautinud, mida ma tegin. See kuidagi tuli vastu tahtmist. Tulemus ei olnud päris see, mis ma tahtsin. Ja lõpuks, kui see läbi sai, oli mul mingi hetk isegi vabanev tunne, et olen rahul, et ei pea seda rohkem tegema," kirjeldas Tänak perioodi, kus ebaõnnestumiste järel talle vahepeal aastaks maailma tipprallis tööd ja kohta ei leidunud.

"Loomulikult läks paar kuud mööda, tegid muid asju, mõtted olid mujal - ja kuna hing on selle asja juures, mida lapsest peale oled teinud - ning huvi tekkis jälle," rääkis ta.

"Ma usun, et minu karjääri päästis see, et sel hetkel, kui olin kodune ja tegin muid asju, tekkis mul pere, tekkis esimene laps ja tekkis päris täisealise inimese elu. Sealt edasi tekkisid prioriteedid elus. Loomulikult sai prioriteediks perekond, aga samas oli huvi ka karjääri vastu."

Jaga
Kommentaarid