Eesti rekordite TOP12: kiikingust ja käimisest Seimi, Ratasepa ja Kirdini

Millised olid lõppeva spordiaasta kõige kõvemad ja erilisemad Eesti rekordid?

12. Kui sõudja Kaspar Taimsoo kolme aasta eest kiikingus ehk ülevõllikiikumises Guinessi rekordi 7.15-ni viis, avaldas ta arvamust, et spetsiaalse treeninguta keegi seda tulemust üle ei löö. Või siis äkki mõni „mees metsast”. Ja tuligi mees metsast! Endine võrkpallur Sven Saarpere on nimelt Tihemetsast pärit ja töötab metsaveotraktoril. Tema kiikus augustis üle võlli 7,33-meetriste aisadega, tegu on Eestis leiutatud omapärase spordiala maailmarekordiga.

11. Käimine, mis eestlaste teadvuses seostub eelkõige vaid kahekordse olümpiapronksi Bruno Jungiga, võib varsti taas suurde pilti mahtuda. Novembris 16. sünnipäeva pidanud Jekaterina Mirotvortseva viis eelmise aasta alguses 3000 meetri Eesti siserekordi 13.57-ni, kärpides Jekaterina Jutkinale kuulunud marki 21 sekundiga. Kiiremini käisid lõppenud hooajal hallis seda võistlusmaad 57 naist, nooremaid sportlasi on tabelis ees kaks. Samas sai Mirotvortseva Ahtmes kirja ka aja 13.35, mida rekordiks ei ole kinnitatud. See andnuks pingereas 32. koha.