Eilseni ei tekkinud minus ega ka paljudes teistes spordiajakirjanikes kordagi kahtlust, et vehklemistreener Helen Nelis-Naukas saab Saku suurhallis toimuval vägeval spordigalal võtta vastu aasta treenerile mõeldud Kristjani. Kuid selgus, et ta ei pääsenud isegi esikolmikusse. Absurd!
Spordiajakirjanikud valisid Nelis-Naukase kindlalt võitjaks, rahvahääletusel ja spordialaliitude valikus ei mahtunud ta paraku esikolmikussegi. Kristjanite võitjad selgusid aga kolme hääletuse kohapunktide liitmisel. Tavainimese diletantliku ja emotsioonidele tuginevat valikut võib veel kuidagi mõista. Epeevehklemine pole Eestis eriline publikumagnet ning sellel alal vägevaid tulemusi saavutanud sportlased ja nende treenerid on varemgi jäänud rahvahääletusel tagaplaanile. Kuid alaliidud… Kuidas on võimalik, et eeldatavalt spordi spetsialistidest koosnevad alaliidud ei hinda parimaks inimest, kes on oma elutööna kasvatanud ühest plikatirtsust Euroopa parima vehkleja?
