Teadupärast on Reformierakonna nimekirjas riigikokku kandideeriv Kristina Šmigun-Vähi otsustanud, et ei räägi avalikkusele midagi ligi nelja-aastasest protsessist, mis puudutas tema Torino olümpiamängude dopinguproovi. Kahekordne olümpiavõitja on viidanud rahvusvahelise olümpiakomitee avaldusele, kus kinnitati, et kõik Torino olümpia dopinguproovide järelanalüüside tulemused osutusid negatiivseks. „Mingit teemat ei ole,” on ta korduvalt öelnud.

Šmigun-Vähi ongi juriidiliselt täiesti puhas. Õhku on aga jäänud mõned küsimused, millele vastust saamata on raske kogu teemat unustada. Et juhtum ajaloo prügikasti saata, piisaks vaid sellest, kui sportlane räägiks, mille üle juristid üldse vaidlesid ja mis viis lõpuks selleni, et kõik järelanalüüsi saadetud proovid kuulutati puhtaks. Oli ju Šmigun-Vähi 2014. aasta veebruaris ise rääkinud, et tema dopinguproovist leiti „halvad” molekulid.

Poliitikasse tungides peab Šmigun-Vähi arvestama sellega, et teda puudutavad teemad pälvivad suurt avalikku huvi. Seepärast uuriski Eesti Päevaleht spordi ja poliitika tipptegijatelt, mida nad arvavad Šmigun-Vähi juhtumist – kas ta peaks oma seisukohta muutma ja loo tagamaid avalikustama?