Mõtteviisi muutus: Rootsis on X-Mängude kuldmedal murdmaasuusatamise olümpiakullast tähtsam

Sarnaselt Eestile valitakse aasta parimaid sportlasi ka teistes riikides. Eriti tuliseks on asi läinud Rootsis, kus parimate valimisel on kõrvale heidetud murdmaasuusatamises Pyeongchangi olümpiamängudel kuldmedaliteni jõudnud Charlotte Kalla ja Stina Nilsson.

Nii Kalla kui ka Nilsson võitsid Pyeongchangis mõlemad neli medalit, millest üks oli mõlemal siis kuldne (Kalla võitis 15 km suusavahetusega sõidu, Nilsson aga klassikasprindi). Rootsi aasta sportlase valimisel nad kaheksa parema sekka aga ei mahtunud.

Kaheksa parema sekka mahtusid lõpuks laskesuusataja Hanna Öberg, freestyle-suusataja Henrik Harlaut, rallikrossisõitja Johan Kristoffersson, teivashüppaja Armand Duplantis, orienteeruja Tove Alexandersson, traavisportlane Björn Goop, ujuja Sarah Sjöström ning Rootsi jäähokimeeskond.

Eestlaste jaoks on kindlasti huvitavaim freestyle-suusataja Harlaut kuulumine kaheksa parema sekka. Kui Eestis on samuti olnud vaidlusi, kas X-Mängud on sarnase tähtsusega nagu näiteks maailmameistrivõistlused ja olümpiamängud, siis Rootsis on nüüd sama seis.

Kui olümpiakuldmedalistid Kalla ja Nilsson jäid kaheksa parema seast välja, siis Harlaut olümpial põrus (pargisõidus sai ta 17. koha), kuid võitis Aspeni X-Mängudel kaks kuldmedalit. Harlaut oli USA-s parim nii pargisõidus kui ka Big Airi hüpetes.

Rootsi parim selgub 21. jaanuaril rahvahääletuse tulemusel.