Väärt üritus: Tallinna maratonist osavõtjad jätsid Eestisse 5 miljonit eurot
Eesti läbi aegade suurima osavõtjate arvuga spordisündmuse Tallinna Maratoni majandusliku mõju uuringu raames viis Eesti Konjunktuuriinstituut läbi ürituse korraldaja koostööpartnerite ja teenusepakkujate küsitluse. Vastanutest 62% hindasid Tallinna Maratoni toimumist ettevõtlussektorile väga oluliseks ja 30% mõnevõrra oluliseks. Saadud hinnangute põhjal selgus, et Tallinna Maratoni toimumise nädalal suurenes müügitulu ligi pooltel ja külastajate arv enam kui kolmandikul ürituse koostööpartneritel ja teenusepakkujatel. Lisaks märkisid ürituse kaudse mõjuna ligi kaks kolmandikku vastanutest ettevõtte tuntuse suurenemise ja enam kui pooled tõid esile lisandunud kliendid ka muul ajal. Oluliseks peetakse, et üritus toimuks ka järgmisel aastal.
Majandusliku mõju uuringu raames viidi läbi ka Tallinna Maratonil osalenute küsitlus, millele laekus 1502 vastust, vastanutest 60% oli Eestist ja 40% välisriikidest. Keskmiselt hindasid osalejad Tallinna Maratoni kõrge 6,2 pallise hindega (skaalal 1-7), seejuures maksimaalse hinde 7 andis ligi pool vastanuist. Küsitlustulemusest selgus, et välisriikides elavad vastanud viibisid Tallinnas seoses Tallinna Maratoniga keskmiselt 3 päeva ja Eestis elavad osalejad (välja arvatud Tallinna ja Harjumaa elanikud) viibisid keskmiselt 1,5 päeva .
Keskmiselt kulutas Tallinna Maratonil osalenud Tallinnast või Harjumaa elanik 50 eurot, mujalt Eestist tulnud osaleja 81,1 eurot ja välisosaleja 359 eurot. Suurimaks kuluartikliks oli väliskülalistele majutus (34% kulutustest) ja toitlustus (22% kulutustest). Tallinna Maratoni osalejate kulutused olid hinnanguliselt 2,7 miljonit eurot, millelt tasuti arvestuslikult käibemaksu 378 tuhat eurot ja ettevõtlussektorile lisandus käivet 2,3 miljonit eurot.
Kulutustest suurema osa andsid välisosalejate kulutused (1,7 miljonit eurot). Kui arvestada välisosalejate kaaslaste kulutused (1,8 kaaslast iga välisosaleja kohta) Tallinna Maratoni osalejate kulutustele lisaks ulatusid koondkulutused 5 miljoni euroni, millelt maksti käibemaksu 671 tuhat eurot ja ettevõtlussektorile lisandus käivet 4,3 miljonit eurot. Tallinna Maratoni mõju hindamisel tuleb arvestada, et selle kogumõju on suurem kui otsene majanduslik mõju, avaldudes sportliku eluviisi ja liikumisharrastuse propageerimises ning Eesti kui mõnusa turismi sihtkoha tutvustamises.
Eesti ajaloo osavõturohkeimal rahvusvahelisel spordisündmusel osales 2018. aastal kokku 23 940 jooksjat 67 riigist. Tallinna Maratoni korraldus sai kõrge hinnangu samaaegselt Eestis toimunud Rahvusvahelise Maratonide Liidu AIMS kongressilt ning pälvis Euroopa Kergejõustikuliidu kõrgeima 5 Star Race standardi.
Tallinna Maraton soovib juba lähiaastail kandideerida Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu IAAF tasemega jooksuvõistluseks. Perspektiiv on jõuda 2022. aastaks IAAF Gold Label tasemega rahvusvaheliste jooksude hulka. Mida kõrgem on võistluse tase IAAFi ülemaailmses kvalifikatsioonis, seda rohkem on tulevikus võimalik teenida reitingupunkte ka Eesti jooksjatel oma kodumaal, mis on lähitulevikus üheks oluliseks tingimuseks Eesti jooksjate jõudmisel tiitlivõistlustele.
