Sportlike elamuste jahil Lõuna-Aafrika Vabariigis
Oktoobris külastasin kahenädalase reisi jooksul poliitiliselt vastuolulist, kuid looduse poolest ääretult mitmekesist Lõuna-Aafrika Vabariiki (LAV). Keerulise ajaloo jooksul on just sport eri rasse ühendanud. Mina uurisin lähemalt, kuidas LAV-is puhates ühendada puhkus ja sport.
LAV võib uhke olla kahe maailmakuulsa maratoni üle, millest ühte peetakse maailma kõige ilusamaks ja teine kannab maailma kõige vanema ultramaratoni tiitlit. Teadupärast on Eestigi kergejõustiklased käinud juba aastaid LAV-is treeninglaagrites just pahupidi talve, aga ka suurepäraste treeningtingimuste pärast. Kohalikud jooksjad, kes on osalenud mõlemal raskel maratonil, peavad raskemaks just lühemat suurte sügavate orgude ja kõrgustevahe pärast.
Two Oceans Marathonil, mida tihtilugu kutsutakse õigustatult maailma kõige ilusamaks, ja seda just tänu ookeanivaadetele ja lopsakale loodusele, täitub 50. aasta. Igal aastal lihavõttepühade ajal rivistuvad u 30 000 jooksjat umbes 80 riigist, et startida kas poolmaratoni või ultrajooksu (56 km) distantsil. Mõlemad stardid antakse Kaplinna eeslinnast Newlandist Lauamäe jalamil ning eri teid pidi finišeeritakse Kaplinna ülikooli linnakus. Lisaks on stardikavas veel lastejookse ja maastikujooks Lauamäe rahvuspargis. Tegu on Aafrika kõige suurema jooksuüritusega.
Comrades Marathoni ehk maailma kõige kuulsama ultramaratoni juured ulatuvad 1921. aastasse; jooks jäeti korraldamata vaid II maailmasõja ajal. Ultramaratoni pikkuseks on 89 km ning jooks toimub mai lõpus või juuni alguses. Jooksule kvalifitseerumiseks peab tavamaratoni aeg olema alla viie tunni, kuid ultramaratonil peab rajal olema valmis viieks ajaliseks kontrollpunktiks ning lõpuaeg peab mahtuma 12 tunni sisse. Igal aastal osaleb jooksul umbes 25 000 jooksjat 60 riigist ning jooksu suudab lubatud aja piires läbida umbes 12 000 inimest.
Mida pakutakse rattasportlasele?
Tundub uskumatu, aga LAV-is korraldatakse maailma suurimat rattavõistlust individuaalse ajavõtu alusel. Kes võistelda ei taha, võivad rentida nii heas korras maantee- kui ka maastikurattaid, sõita ise või osaleda giidituuridel, mis viivad nii rannikule kui ka veinimõisatesse. Minuga samal reisil viibisid rattaklubi Porter Racing liikmed, kes rentisid kohapeal maastikurattad. Kristiina Kõll-Grünberg kommenteeris: „Rajad olid hästi ehitatud ja hooldatud ning märgistatud. Kokku oli neli raskusastet. Maastik oli vaheldusrikas nagu LAV-is ikka: kord oled metsas viraažil, siis megavaatega orus oja ja mägede vahel, järgmisel hetkel keset viinamarjaistandusi. Raske on rajale keskenduda.“
