Selleks et saada aasta sportlaseks ja võita kuldne Kristjan, tuleb olla ühe või teise sugupoole parim. Või õigemini tuli, sest nüüd lisandub mängu populaarsuskoefitsient. Ent üldiselt kangem medal siiski maksab.

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on mitmel puhul juhtunud, et parimaks valitul pole tiitlivõistluste medalit. Näiteks Ago Markvardt (1994), Margrit Tooman (1994), Jane Salumäe (1998), Kristina Šmigun-Vähi (2000, 2002, 2004), Kaia Kanepi (2008) ja Rasmus Mägi (2016) olid aga tulemuste poolest rivaalidest niivõrd-kuivõrd üle.