Greta Jaanson, armutu enesepiitsutaja nagu ema ja isagi. „Kui enam ei jõua, siis pane juurde.”
Lapsena ei tahtnud Greta Jaanson sportlaseks saada. Algajana jäi esimesel korral paadiga veele minemata – kartis nii väga. Veel kaks aastat tagasi jäi ta oma emale Tatjana Jaansonile alla.
Ometi oli just tema see, kes tõi oktoobris Argentinast Eestile ajaloolise esimese noorte suveolümpia medali – pronksi. Tundub, et oma saatuse vastu ei saa, ju on 18-aastase Greta Jaansoni kohta tähtedes kirjas, et temaski saab sõudja.
Asja peaks temast saama küll. Kui su isa on selline maksimalist nagu Jüri Jaanson ning ema nii kogenud ja nõudlik treener nagu Tatjana Jaanson, on juba su geenides eduks ülivajalik teadmine: tippu ühtegi lihtsat teed ei vii, töö ja valu peavad su sõbrad olema ning protsessi tuleb nautida ja armastada. Ja täpselt nii emotsionaalse loomu ja siira jutuga Greta Jaanson mõtleb.
