Kuidas võita iseennast ja vastaseid?
Psühholoog Jorgen Matsi sõnul ei ole võistlussituatsioonis määrav, kas silmitsi tuleb seista ühe või mitme vastasega. Olulisem on, kas ala on interaktiivne või pigem enesejuhitud. Interaktiivse ala puhul on sportlase tegevus seotud vastase tegevuse või tegevusetusega. Reketialad ja vehklemine on kahevõitlused ja vastasega suheldakse mänguvahendi kaudu; interaktsioon on vahetu ja pidev. Vastasest sõltub võistleja minimaalselt jooksudel ja ujumises, kus igal osalejal on oma rada. Ühisstardi ja rohkete osalejatega spordialadel on kokkupuude vastastega tihedam. Rahvajooksudel tuleb arvestada teiste osalejatega, küll aga ei sõltu jooksja otseselt nende tegevusest ja igaüks juhib enda sooritust ise. Teiste võistlejate käitumisel on sellisel juhul keskkondlik mõju, see ei ole otseselt soorituse osa. „Psühholoogilisest aspektist on enesejuhitud aladel lihtsam leida viisi, kuidas ennast juhendada ja oma sooritusele keskenduda. Selgust ja elemente, millele keskenduda, on rohkem. Tennises on selliseks elemendiks serv, mida vastase käitumine otseselt kuidagi ei mõjuta. Kahevõitluse puhul ei ole aga ühtegi hetke, kus sportlase tegevus ei sõltuks väga otseselt vastase tegevusest,“ räägib psühholoog.
Enesekindlus või kerge ärevus
Jorgen Matsi hinnangul on spordis lihtne end konkurentsist ohustatuna tunda. On loomulik, et võistlussituatsioon ja rahvamass iseenesest tekitavad ärevust. Rolli mängib ka see, millised on ettevalmistavad treeningud. Jooksuvõistlusteks valmistutakse enamasti üksi või kaaslasega, aga võistlustel on olukord teistsugune. See muudab ka seda, kuidas mõte töötab, ja selleks tuleb valmistuda.
Ei tasu end teistega võrrelda ning kui just ei ole tegemist silm silma vastu alaga, tuleks kontrollikese ja tähelepanu hoida vaid oma eesmärgil ja sooritusel. Enesekindlus sõltub võistlusmomendil sellest, mille suhtes seda hinnata. „Enesekindlus võib väljenduda selles, et võistleja tunneb vähem ärevust või hirmu halva soorituse või valu ees. Muidugi võib üldiselt vähese enesekindlusega inimene konkreetset asja spordis väga hästi teha,“ ütleb Matsi.
Enesekindlusest räägitakse sportliku soorituse puhul pigem konkreetse ülesande ja enesetõhususe võtmes. Adekvaatselt suure enesetõhususe korral on sportlane kindel, millega ta hakkama saab, ja suudab aktsepteerida spordiga kaasnevat teadmatust.
