Mitu tonni graniiti curlingumängijad kohtumise jooksul liigutavad ja miks nad jääd harjavad?
Curlingut mängiti Eestis esimest korda 2001. aastal, kui Jõulumäe spordikeskuse välijääl toimus esimene show-mäng kahe ajakirjanikest koosneva meeskonna vahel. Aasta hiljem asutati Eesti Curlingu Liit ning veel kaks aastat hiljem toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused ja Eesti meeskond osales ka Euroopa meistrivõistlustel Bulgaarias. Täna harrastab Eestis curlingut umbes 5000 inimest aastas, neist umbes 100 on regulaarsed mängijad, kes tegelevad curlinguga tõsiselt.
Laiemalt on curling ehk maakeeli jääkeegel veel vähe tuntud spordiala. Siin on mõned põnevad faktid curlingu ja Eestis toimuva EMi kohta.
1. Curlingu kivid on tehtud ainulaadsest graniidist
Curlingu mängimiseks vajalikud kivid tehakse ainulaadsest graniidist, mida leidub maailmas vaid kahes kohas – Šotimaa ranniku lähedal asuval Ailsa Craigi saarel ja Walesis asuvas Trefori karjääris. Neist kahest on traditsioonilisem allikas Ailsa Craig ning sealseid kive kasutatakse alates 2006. aastast ka olümpiamängudel. Kivid kaaluvad umbes 20 kilogrammi ning kuuest kivist koosnev komplekt koos sangadega maksab paarkümmend tuhat eurot.
2. Mängu põhimõte on lihtne
Jääl on kaks võistkonda, kes viskavad kordamööda kive. Eesmärgiks on saada oma tiimi kivid sihtmärgile võimalikult lähedale ning harjadega jääd harjates pikendavad mängijad kivi teekonda ja suunavad ka selle liikumist. Kuna mäng on strateegiline, tekitab see mõnusat hasarti ning see on üks vähestest aladest, kus saavad koos mängida nii mehed, naised kui ka lapsed.
3. Ühe mängu jooksul libiseb mängija mööda jääd 3,5 kilomeetrit
Curlingut mängiv võistkond liigutab mööda jääd umbes 3 tonni raskust ja libiseb mööda jääd keskmiselt 3,5 kilomeetrit. Curlingus on olulisel kohal strateegia ja terav mõtlemine ning seetõttu saavad seda harrastada erineva vanuse ja füüsilise vormiga inimesed.
4. EMi tarbeks on Eestisse toodud kolm tonni curlingukive ja 20 tonni erinevat tehnikat
Võistluse kivid on toodud spetsiaalselt Šotimaalt ning neid on A ja B grupi mängudeks kokku 10 komplekti. Igas komplektis on 16 kivi ehk kokku on Eestisse toodud 3 tonni curlingukive. Lisaks on võistluse tarbeks Eestisse toodud 20 tonni erinevat tehnikat - valgustust, veepuhastusüsteeme, jää ettevalmistamise masinaid ja palju muud.
5. EM tõi Tallinna võistlema curlingu superstaarid
Tallinnas võistleb 300 mängijat ning nende seas on 30 olümpiamedali võitjat. Maailma tippvõistkondadest on puudu vaid Kanada ja USA, kuid kuna Euroopa tase on niivõrd kõrge, jälgivad sealsed fännid võistlust teleülekannete kaudu. Kokku saab televisiooni vahendusel võistlusest osa 24 miljonit vaatajat ning selle tarbeks on Eestisse saabunud 50-liikmeline meeskond. Esmakordselt curlingu ajaloos tehakse otseülekandeid ka B grupi mängudest ning Eesti võistkondade mänge näitavad ETV2 ja ETV+.
6. EM on teine curlingu tiitlivõistlus, mida Eesti võõrustab
2015. aastal toimusid Tallinnas juunioride maailmameistrivõistlused, kus Eesti naiskond saavutas 8. koha ja Eesti meeskond 10. koha.
7. Möödunud aastal tegi Eesti curlingu esipaar ajalugu
Eesti segapaar Marie Turmann ja Harri Lill võitis 2017.aastal Uus-Meremaal toimunud Audi Quattro talimängud, edestades mitmeid olümpiavõistkondi. Samal aastal võitsid Eesti noored sportlased esimest korda Eesti curlingu ajaloos maailmakarika etapi, edestades teel võidu poole ka valitsevaid maailmameistreid.
Le Gruyère AOP Euroopa curlingu meistrivõistlused toovad Eestisse võistlema 46 Euroopa parimat võistkonda, sh ka Pyeongchangi olümpiamängude kuldmedalistid, Rootsi naiskond (kapten Anna Hasselborg) NING samalt olümpialt hõbemedali võitnud Rootsi meeskond (kapten Niklas Edin). Eesti võistkonnad võistlevad B grupis. Võistlus toimub Tondiraba jäähallis kuni 24. novembrini.
