KOGU TÕDE MÄNGUST | Eesti tegi Kreekale Kreekat ja lõpetas Rahvuste liiga positiivse noodiga
Eesti jalgpallikoondis lõpetas tabelikoha mõttes ebaõnnestunud Rahvuste liiga tsükli 1:0 võiduga võõrsil Kreeka üle. Kohtumise ainsa värava lõid kreeklased endale ise.
Kontrarünnakust värava löömine ja seejärel enda puuri totaalselt lukku keeramine oli omal ajal Kreeka enda leib ja aitas nad 2004. aastal Euroopa meistritiitlini. Mida rohkem aeg teisel poolajal edasi tiksus, seda kaitsvamaks muutus Ateena olümpiastaadonil Eesti koondise taktika. Sergei Zenjovi vahetas välja äärekaitsja Artur Pikk, tipuründaja Rauno Sappineni saatis puhkama äärepoolkaitsja Henrik Ojamaa. Eesti pidas vastu ja võttis olümpiapühamus ajaloolise võidu - kunagi varem pole Eesti ühtegi Euroopa meistrit võita suutnud.
VÕTMEMOMENT | Riietusruumivärav. Nii nimetatakse jalgpallis vahetult enne või peale pausi löödud kolle. Ajal, mil kreeklased võibolla juba mängupildiga (valdasid nad ju kokkuvõttes palli ligi 70 %) rahule võisid jääda ja mõtetega puhkepausil olid, suutis Zenjov endas veel leida nii palju värskust, et jättis vasakul äärel Sokratis Papastathopoulosele osavalt pika ninaga ja tsenderdas palli värava ette, kus Vasilis Lampropopoulus selle võitluses Rauno Sappineniga õnnetult oma väravasse suunas.
MUST LAMMAS | Vasilis Lampropoulos. Sa võid teha nii kindla esituse kui tahes, aga kui pall sinu jalast oma võrku läheb, oled sa ikka see, kes vastase 1:0 juhtima aitas. Omaväravast midagi hullemat ühe keskkaitsja jaoks olla ei saa.
MÄNGU STAAR | Sergei Zenjov. Ainus valges särgis mees, kes surve all palliga midagi muud peale selle kiirelt ära söötmise ette julges võtta ja selles ka mitu korda õnnestus. Liiatigi andis just tema ju Eesti avaväravale resultatiivse tsenderduse.
MIKS LÄKS NII? | Eestil oli õnne ja kaitse üldjoontes pidas. Mitte ühtegi halba sõna keskkaitsetriole Vihmann-Tamm-Baranov. Sealt ei kärisenud küll midagi, kui siis tuli valesööte sisse äärtel Kamsil ja Kallastel. Kui pealelöökide suhe on niisugune nagu ta oli - 28:4 - peab olema suur osa ka õnnel. Esimesel poolajal paugutasid kreeklased palju mööda või võttis üks kauglöök näiteks Baranovi jalast riivaka ja läks just seetõttu napilt postist mööda nurgalöögiks. 62. minutil oli Eestil õnne, et Kostas Fourtounis karistuslöögist just väravaposti, mitte võrgu üles leidis. Kümme sentimeetrit paremale poole ja Lepmetsal poleks midagi teha olnud. 79. minutil sai Fourtounis taas trahvikasti lähedalt seisvat palli mängida, kuid suunas selle täpselt Lepmetsale sülle. 84. minutil raksatas Lepmetsa pea kohal Nikos Karelise efektsee käärlöögi järel väravalatt. See kõik ei pisenda muidugi meie kaitseliini ja väravavahi panust, kes peab olema väga uhke, et kreeklaste turmtuli üle elati ja taga nulli hoiti.
KUIDAS EDASI? | Selleks aastaks on Eesti koondisel mängud mängitud. Taas tullakse kokku jaanuaris, kui ees ootab kuulduste kohaselt sõprusmäng Marokoga ja ilmselt veel mõne nende lähiriigiga. Aga siis võib oodata Reimi nimekirja juba hoopis teisi nägusid. Nagu ta ise enne äralendu Tallinnast ütles, tahab ta mänguaega anda neile, kes pärast U21 või U23 vanuse ületamist pole seda A-koondises saanud või on saanud väga napilt. 2. detsembril tasub aga taas teleri ees olla või ninapidi arvutis/nutitelefonis, sest Dublinis loositakse koondisele uued vastased ja reisisihtkohad 2020. aasta EM-valikturniiriks.
KILD | Sanyo kineskooptelerid. Ajakirjanikud said mängu ja kordusi jälgida kineskoopaparaatidest, mille tootmine lõpetati rohkem kui kümme aastat tagasi. Välimuse järgi on need siinset meediat teenindanud vähemalt alates 2004. aasta olümpiast. Igal pool mujal euroopas on meediatribüünid juba ammu plasmaekraanidega varustatud. Aga kui veel töötavad, siis miks ka mitte?
